Tsahkna: põgenike vastuvõtmine ei mõjuta vaid riigieelarvet, õppida tuleb nende integreerimist ühiskonda ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul ei mõjuta põgenike vastuvõtmine Eestisse ainult riigieelarvet, vaid Põhjamaadelt tuleks õppida põgenike ühiskonda integreerimist.

On enam-vähem selge, et Eesti põgenike vastuvõtmisest ei pääse. Iseküsimus on see, kas neid tuleb vastu võtta kümme, sada või tuhat. Samuti tekib küsimus, kus nad Eestis elama hakkaksid, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kui võtta Euroopa mudel üle Eestisse, siis võiks öelda, et jõukamad omavalitsused panustavad väetimatest rohkem. Nii võttes on Tallinna külje all asuv Rae vald viimastel aastatel trooninud Eesti võimekaimate omavalitsuste edetabeli tipus.

"Võib ju öelda, et te olete rikkad ja peaksite rohkem aitama, samas on meil tänaste inimestega, tänaste juurdekasvudega neile teenuste tagamisega üpris suuri probleeme," tõdes Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Elanike arv Rae vallas on tõesti viimastel aastatel suurenenud - kui 2008. aastal elas vallas 10 tuhat inimest, oli see number aasta hiljem juba tuhande võrra suurem ning mullu oli vallaelanike arv juba ligi 14 ja pool tuhat inimest. Kahe aastaga on pidanud Rae vald ehitama neli lasteaeda ja praegu projekteeritakse uut koolimaja.

"Kui me võtame siia kõrvale pagulaste teema, siis mina ei näe täna võimalust, et võtta veel ja veel, kas või sadu inimesi Rae valda ja proovida neile kõiki teenuseid tagada," märkis Võrklaev.

Rae vallal on munitsipaal- ehk vallale kuuluvaid kortereid ligi 90. Neis elavad inimesed, kes omadega väga hästi toime ei tule. Ent seoses uute lasteaedade ja koolide rajamisega ootavad üha enam vallalt eluaset ka valda tööle tulevad noored lasteaia- ja kooliõpetajad, kes endale kohe Rae valda kallist kinnisvara soetada ei jaksa.

"Meie esmane ülesanne ja minu soov on lahendada Rae valla elanike muresid, tagada meie lastele hea haridus, leida head õpetajad, leida nendele elukoht, pakkuda head palka," ütles vallavanem.

Sarnane seis on Eesti suurimas omavalitsuses, Tallinna linnas, kus on aastate jooksul ehitatud tuhandeid linnakortereid puudustkannatajatele, arstidele-õdedele, valmimas on õpetajatele mõeldud maja.

Tallinngi deklareerib igal aastal uhkusega tuhandete uute pealinlaste lisandumisest.

"Kindlasti, arvestades elanike arvu kasvu, see ei ole numbriliselt üle jõu käiv, aga siin on palju teisi aspekte - nende majutamine, sest tuhandet inimest, kes tulevad korraga ja kellel ei ole kodu, ei ole isegi Tallinnal kuskile majutada," rääkis Tallinna abilinnapea ja linnade liidu esimees Taavi Aas.

Mart Võrklaev ja Taavi Aas rõhutasid, et kindlasti ei tohiks pagulasi - olgu nende hulk milline tahes - paigutada ühte omavalitsusse ja ühtekokku.

"Minu arvates ei tohiks riigi tasandil kindlasti tekitada seda olukorda, et me ei suuda neid vastu võtta, paigutame nad kuhugi ühte kommuuni omaette elama, ei anna neile mõistlikke ja korralikke elutingimusi, siis see kogukond hakkab seal ise kasvama ja arenema, neil ei teki sidet kohaliku kogukonnaga ja võivad tekkida n-ö getod. Seda kindlasti ei tohi tekitada," arutles Võrklaev.

"Kui me räägime, et meil on üle kahesaja omavalitsuse, kui jagada tuhat kahesajaga, siis saame päris väikese numbri iga omavalitsuse kohta. Aga jällegi, neist kahesajast omavalitsusest 80-90 protsenti on sellised, kust inimesed lahkuvad, sest ei ole tööd, ei ole võimalik hakkama saada. Kuidas need pagulased peaksid siis seal hakkama saama?" küsis Aas.

Eesti ühe väiksema omavalitsuse, ligi seitsmesaja elanikuga Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov ei kujuta ette, kuidas nende vald pagulaste vastuvõtmisega võiks toime tulla. Esiteks on vallal vaid üks sotsiaalkorter, mis on koguaeg hõivatud. Tööd ka vallal pakkuda pole.

"Peipsiääre valla poolt on meil kolm kalmistut, mida me peame, hooldame, on kool ja lasteaed, vallavalitsus ja siis kaks raamatukogu ja kaks muusuemi," loetles ta.

Aas: Eestis pakutav ei vastaks põgenike lootustele

Eestis on miinimumpalk 390 eurot, pension umbes 350 eurot, suhtelises vaesuses elab ligi 290 tuhat ja absoluutses vaesuses ligi 105 tuhat eestimaalast. Sotsiaalministeerium on kokku arvutanud, et kahe lapse ja kahe täiskasvanuga pagulaspere ülalpidamisele kuluks kahe aasta peale 20 450 eurot. See on vaid kulu elamisele, keeleõppele ja tõlketeenusele. Juurde tuleb arvestada kõikvõimalikud toetused, millele on pagulasel samasugune õigus kui kohalikul elanikul.

"Ma ei tea, mida valitsus on lubanud Euroopas, kuid minu meelest me petame neid inimesi, kui lubame siia võtta veel täiendavalt pagulasi, sest see, mis neid siin ootab, pole kindlasti see, mida nad ootavad, loodavad. Kui vaatame Eesti olukorda, siis me oleme ise olukorras, kus inimesed Eestist lahkuvad," rääkis Taavi Aas.

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna (IRL) sõnul on aga pagulastele iga rahu tagav riik oluliselt parem nende kodumaal toimuvast.

"Aga kui vaadata erinevaid Euroopa riike, siis Eesti ei ole kindlasti tipus, kui võrrelda Soome, Rootsi või ükskõik milise teise riigiga. Aga see ei olegi põhiline küsimus. Põhiline küsimus ka Eesti riigi jaoks on see, et meil on väga palju inimesi, peresid, kes on täna ühiskonna tegevusest kõrvale jäänud, kes ei tule toime oma majandusliku olukorraga," lisas ta.

Tsahkna rõhutas, et põgenike vastuvõttu ei tohi võtta kui mõju vaid kahe järgneva aasta riigieelarvele, vaid tuleb õppida Põhjamaadelt, kuidas põgenike integreerimisega ühiskonda pikemaajaliselt tegeleda.

"Eestis on nagunii jätkuvalt teise ja kolmanda põlvkonna erinevat keelt rääkivate inimeste integreerimise küsimused üleval, kuidas see probleem pikemaajaliselt laheneb, kas me oleme üldse võimelised neid integreerima, sulandama sujuvalt Eesti ühiskonda või mitte," arutles minister.

Tsahkna sõnul ei ole Eesti valmis vastu võtma tuhandet põgenikku.

"See, kui palju me oleme ise suutelised vastu võtma - kui suudame saavutada kokkuleppe, et võtame vabatahtlikult - ongi see pool, et rääkida läbi mitte riigi tasandil, vaid ka omavalitsustega ja kolmanda sektoriga, kes suuresti hakkavad osutama teenuseid või tugiteenuseid nende inimeste integreerimiseks. Siis see võimekus on meil ikkagi kümnetes inimestes, mitte tuhat inimest," tõdes Tsahkna.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: