Üle tuhande lapse veetsid tänase lastekaitsepäeva lastekodudes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Enam kui tuhat last pidid tänast lastekaitsepäeva pidama lastekodudes ehk asenduskodudes. Vaatamata sellele, et võimalike lapsendada soovivate perede arv on võrdlemisi suur, ei ole paljusid asenduskodude kasvandikke võimalik lapsendada, sest nende vanematelt pole hooldusõigust täielikult ära võetud. Seetõttu jäävadki paljud lapsed sotsiaalhoolekande süsteemi ülal pidada.

Keila SOS Lastekülas elab umbes 60 last, vanuses 3-17 aastat. Enamikel neil on vanemad olemas, aga nende vanemlikud õigused on piiratud, seetõttu on neile ka keeruline ka uut kodu, pere ja elu pakkuda. Sest kui lapsevanemal ei ole täielikult hooldusõigus ära võetud, ei ole laps vaba lapsendamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mõnikord istub nagu postipakk seal ja ootab, et kuhu ta siis läheb. Kas ta läheb perekonnas hooldamisele, kas ta jääb asenduskoju või ta läheb lapsendamisele," ütles SOS Lasteküla laste õiguste nõunik Julia Kovalenko.

Möödunud aasta seisuga elab asenduskodudes kokku 1009 last, kellest enamik ehk 960 on vanemliku hoolituseta ning orbe 49. Ligi poolte laste vanematel on hoolduõigus piiratud, ehk lapsendamissooviga pered neid enda hoole alla veel võtta ei saa. Õiguslikult ongi lapsendamine ka alles viimane meede.

Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo ütles, et igasuguse asendushoolduse esimene eesmärk on lapse naasmine bioloogilisse perre. "Eestis on statistika kohaselt need väga üksikud juhtumid, kui laps läheb tagasi bioloogilisse perekonda, mistõttu tuleb sinna oluliselt enam ressurssi panna," ütles ta.

SOS Lastekülas, mis tähistab sel kuul oma 20 sünnipäeva, on selle aja jooksul oma bioloogilise pere juurde naasnud vaid üks laps.

Kontrolli selle üle, kas bioloogiline vanem, kes on lapse hooldusõigusest osaliselt ilma jäänud, ennast ka parandab, teeb kohalik omavalitsus.

"Lisaks on kohalikul omavalitsusel kohustus lapse asendushooldusesse paigutamise järgselt tegeleda lapse bioloogilise perekonnaga ja osutada igakülgset abi, teenuseid ja toetusi selleks, et perekond saaks muuta oma elu harjumusi ja muuta oma kodu kohaseks, et laps saaks sinna tagasi minna," lisas ta.

Õiguskantsleri büroo laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru sõnul peaks sellel ajal side lapse ja vanema vahel, kui see on võimalik, säilima, ehk vanem käima aktiivselt asenduskodus külas. "Ka asenduskodu töötajad saavad toetada seda lähedussuhet ja kontakti lapse ja vanema vahel. Loomulikult nendel juhtudel, kus seda üldse ei ole ja vanem lapse huvide vastaselt käitub, on võimalik kohtul hooldusõigus ka täielikult ära võtta," sõnas ta.

Eelmisel aastal lapsendati Eestis 43 last.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: