Pagulasabi väitel ei tunneta Eesti üldharidussüsteem põgenikega kaasnevaid muresid ({{commentsTotal}})

Lapsed pagulaslaagris.
Lapsed pagulaslaagris. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Eksperdid tõdevad, et Eesti pole valmis tegelema 1064 põgenikuga, kelle Euroopa Komisjon meile kvoodisüsteemi alusel määranud on. Erandiks pole ka üldharidussüsteem: hoolimata haridusministeeriumi kinnitusest, et sisserändajate õpetamisega on kogemus olemas, puudub rändeekspert Kristina Kallase hinnangul üldharidussüsteemil toimiv tegevuskava põgenikest lastega tegelemiseks.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige Kristina Kallas ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eesti haridussüsteem pole sisuliselt valmis põgenikega tegelemiseks, sest koolidel puudub reaalne kokkupuude selle küsimusega.

Kallas tõi näite enda kogemusest. Nimelt on ta püüdnud aidata kahe põgeniku lapsi Eesti kooli sisse saada. Kallas tõdes, et Pakistani päritolu poisiga suuri probleeme ei olnud.

"Üllatavalt oli probleeme hoopis ühe Armeenia tüdrukuga, keda vägisi ja jõuga taheti suunata venekeelsesse kooli," meenutas Kallas, lisades, et ta pidi koos lapsevanemaga võitlema, et tüdruk saaks koha eesti õppekeelega kooli.

"Siin lõi välja tendents, et kui ei ole eestlane, siis mingu vene kooli," ütles Kallas. Tekkinud on suundumus, millega armeenia ja gruusia lapsed surutakse vaikimisi venekeelsetesse koolidesse, ehkki vene keel on neile samasugune võõrkeel kui eesti keel.

Keelekümblusklasside õpetajad vajavad lisakoolitust

Eestis on uus-sisserändajatele loodud keeleõppe metoodika, mille kohaselt õpetatakse lastele eesti keelt mitte oma emakeele, vaid õpetatava keele alusel. Seda meetodit kasutatakse peamiselt just keelekümblusklassides, kus omandatakse uus keel seda rääkides.

Kristina Kallas tunnistab, et antud meetod on tõesti universaalne, sest lapse seisukohalt pole vahet, kas tegemist on vene keelt või näiteks araabia keele dialekti kõneleva õpilasega. "Aga keelekümblusõpetaja ettevalmistuse seisukohalt, kes seisab seal klassi ees, on küll oluline, mis on selle lapse emakeel," rõhutas Kallas.

Eesti õpetajad on valmistatud ette viima keelekümblust läbi eelkõige venekeelsete lastega. "Kas nad õpilastega Süüriast või Eritreast hakkama saavad - mina ei oleks selles nii kindel," kahtles Kallas.

Ta rõhutas, et keelekümblusklassis õppiv võõrkeelne laps on tavaliselt vähemalt kolm aastat eesti lasteaias käinud. "Nende puhul on teatud intellektuaalseid oskusi juba arendatud ja nad tulevad kooli ikkagi juba mingi ettevalmistusega," selgitas Kallas.

"Kujutage nüüd ette last Süüriast, kes ei ole kolm aastat sõja tõttu koolis või lasteaias käinud ning ta on kõik see aeg põgenikelaagris elanud. Selline laps, olenemata sellest, mis keele pealt ta esimesse klassi läheb, ei pruugi intellektuaalselt õppimiseks valmis olla," arutles Kallas.

Teise aspektina tuleb vaadelda sisserännanud laste sotsiaalseid oskusi ning tegeleda nende psüühiliste traumadega, mis on tekkinud kas sõjakoleduste läbielamisega või šokist kokkupuutel uue, harjumatu elukeskkonnaga.

"Siin tuleb tegeleda paralleelselt nii sotsiaalsete kui ka intellektuaalsete võimete arendamisega," rõhutas Kallas, märkides, et traumeeritud laps ei suuda sotsiaalselt kohaneda ning temaga on palju keerulisem töötada, kuna tal on korraga käsil mitu kohanemisprotsessi.

Neid aspekte arvestades ei usu Kallas, et meie pedagoogid oleks keerukate situatsioonide lahendamiseks ette valmistatud. "Kui laps ei ole lasteaias käinud, siis ta ettevalmistus kooliks on nõrk ja sellega tuleb arvestada," rõhutas Kallas.

Ühe lapse klassi lõimimine ei ole traagiline, aga viie lapsega läheb raskeks

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles eelmisel nädalal saatele "Terevisioon" antud intervjuus, et põgenikke tuleb jagada ühtlaselt üle Eesti. See tagab, et vastutus ja koormus oleksid kohalike omavalitsuste vahel võrdselt jaotatud. See tähendab aga, et koolide arv, kes peab olema suuteline pagulastest lapsi õpetama, on üpris suur.

"Kui klassi tuleb üks laps, siis ei ole asi nii traagiline, aga kui kooli erinevates õppeastmetes on kokku viis last, siis on tõesti juba küsimus selles, kas kooli juhtkond ja vastavad õpetajad on koolitatud probleemiga tegelema," lausus Kristina Kallas.

Lisaks keelelistele raskustele peab arvestama ka kultuuriliste erinevustega. Kallase arvates suudavad alg- ja põhikooli õpilased kohaliku kultuuriga kiiresti kohaneda, kuid kultuurilistel erinevustel põhinev konflikt võib tekkida hoopis õpetajate ja pagulastest lapsevanemate vahel.

"Eelkõige võib see juhtuda sellelt pinnalt, et lapsevanemad ei suuda oma lapse kooliskäimise protsessi sisuliselt toetada, kuid meie haridussüsteem eeldab vanemate aktiivset osalust hariduse andmisel," sõnas Kallas, lisades, et pagulastele pole tagatud abiõpetajaid või tuutoreid, kes suudaksid võtta lapsevanema rolli.

Peamiseks murekohaks kooli ja lapsevanemate vahelises suhtluses võib kujuneda Eesti haridussüsteemi puudulik kultuuridevahelise kommunikatsiooni oskus. "Meil on olnud siin juhtumeid, kus kaasõpilased on klassis põgenikest lapsi norinud, kuid õpetaja ei ole osanud sekkuda ega seda konflikti lahendada," selgitas Kallas.

Tema sõnul ei saa seda nimetada rassismiks, kuna see tuleneb kaasõpilaste madalast teadlikkusest erinevusi aktsepteerida, eriti kui kool on olnud väga monoliitne ja monokultuurne.

"Kas õpetajaid on koolitatud, kuidas selliste olukordadega klassis hakkama saada?" küsib Kallas ja tõdeb laiemaid integratsiooniprobleeme arvesse võttes, et tegelikult puudub igasugune valmidus.

"Haridus- ja teadusministeerium väidab, et ettevalmistusi on tehtud ning osalt olen ma sellega päri, aga need tegevused näevad uus-sisserändajatena majandusmigrante ehk siia tööle tulnud inimeste lapsi, mitte sõjakoledustest muserdatud pagulasi, kellel on hoopis teistsugused sotsiaalsed probleemid," selgitas Kallas.

HTM: Eestil on uus-sisserändajate õpetamisega seonduv kogemus olemas

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on Eesti koolid ja õpetajad tegelnud uus-sisserändajate tulekuks ettevalmistumisega üle kümne aasta.

"Paljud toetusmehhanismid on juba sisse töötatud. Eelkõige saab olla küsimus lisanduvate laste arvus ning selles, kas vajame seetõttu lisaressursse või -koolitusi," kirjutas Laidmets uudisteportaalile saadetud vastuses. Ta lisas, et laste arvu täna veel prognoosida ei saa.

Laidmetsa andmetel saavad koolid ja omavalitsused, kus õpivad alla kolme aasta meie haridussüsteemis viibinud lapsed, alates 2004. aastast lisatoetust, mis aitaks õpilastel kooli ja ühiskonda kiiremini sulanduda. Eraldi toetatakse ka täiendavat keeleõpet.

"Lisaks on olemas ja kasutusel mitmeid toetavaid materjale uusimmigrandist lastele õppe korraldamiseks," kinnitas asekantsler.

Tema sõnul leidub Eestis koole, mille õpetajatel on aastatepikkune kogemus uusimmigrantide laste toetamisel, kuid samas on kahtlemata ka õppeasutusi, mille pedagoogide pädevusi tuleb järele aidata.

Uus-sisserändajad on sisserännanud, seal hulgas välismaalt saabunud võõrtöölised ja tema perekonnaliikmed, asüülitaotlejad või pagulased, kes on Eestisse saabunud pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal. Samasse kategooriasse langevad ka HTM-i asekantsleri poolt välja toodud uusimmigrandid.

Samuti defineeritakse osades riiklikes dokumentides uus-sisserändajat, kui välispäritolu isikut, kes erineb sageli oma kultuuri- ja keeletausta poolest Eesti vene keelsest elanikkonnast ning ei ole osa võtnud vene keelsele elanikkonnale mõeldud lõimumisprotsessist.

"2014. aastast viib riik EMP/Norra finantsmehhanismi toel ning koostöös OÜ Omanäolise Kooli Arenduskeskuse, SA Innove ja MISAga ellu projekti, mille eesmärk on uusimmigrantide laste õppenõustamise kvaliteedi parandamine," selgitas Laidmets.

Programmi rahastusel korraldatakse koolidele kogemusseminare, nõustatakse koolitajaid ning jagatakse infot. "Mis puudutab keeleõpet, siis juba praegu on kasutusel metoodika, kus eesti keelt õpetataksegi eesti keele ehk sihtkeele baasil. Eriti edukas on see põhikoolilaste puhul, kes võtavad uue keele kiiresti külge," ütles ministeeriumi esindaja.

Samuti kinnitas Laidmets, et haridustöötajate täienduskoolitusprogrammis on juba aastaid olnud kursusi, mis annavad vajalikke teadmisi uus-sisserändajate laste heal tasemel õpetamiseks. "Samas, kui tekib vajadus, on meil olemas nii kompetents, kogemus kui ka suutlikkus vajadusel kiiresti reageerida ning korraldada ka vastavat täiendusõpet," kinnitas Laidmets.

Ta lisas, et sama kehtib ka kultuuridevahelise kommunikatsiooni pädevuse arendamise kohta - koolitusprogrammid on olemas ning vajadusel on neid alati võimalik laiendada.

Eelkõige õpib Eesti Soome kogemustest, kuivõrd seal on sarnane haridussüsteem ning kogemust teemaga tegelemisel pikemalt kui Eestil.

Käesoleval õppeaastal tegutseb Eestis kokku 545 kooli ning päevaõppes õpib 137 000 õpilast.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: