Valitsus kujundas seisukoha: Eesti pole nõus kvoodi alusel põgenikke vastu võtma ({{commentsTotal}})

{{1433841423000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Enam kui kolm tundi kestnud valitsuskabineti arutelul kujundati seisukoht, et Eesti ei toeta Euroopa Komisjoni pakutud rände tegevuskava, mis Eesti puhul näeb ette üle tuhande põgeniku vastuvõtmist.

Valitsuse seisukoha peab kinnitama ka riigikogu, kus seda arutatakse 12. juunil, et esitada see EL-i justiits- ja siseministrite kohtumisel 16. juunil.

Valitsuse seisukoha järgi on Eesti valmis vabatahtlikult vastu võtma piiratud arvu põgenikke, mis vastab Eesti rahvastiku ja majanduse osakaalule Euroopa Liidust.

Valitsus on seisukohal, et pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel tuleb arvestada Eesti rahvastiku (0,26 protsenti Euroopa Liidu omast) ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus (Eesti puhul 0,14 protsenti Euroopa Liidu omast) ning pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda.

Valitsus on jätkuvalt positsioonil, et Eesti ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni pakutud kohustuslike kvootidega.

Valitsus peab jätkuvalt oluliseks rändesurve all olevate liikmesriikide abistamist ka kohapeal ning probleemide tekkepõhjustega tegelemist, näiteks Frontexi operatsioonide näol.

Rõivas: Eestil puudub võimekus

Peaminister Taavi Rõivas (RE) ütles pärast kabinetinõupidamist ajakirjanikele, et konkreetset numbrit, mis vastaks Eesti võimekusele pagulasi vastu võtta, välja öelda ei saa.

"Nii paneksime end läbirääkimistel n-ö lukku. Selge on see, et komisjoni praegune ettepanek - 1064 põgenikku - on oluliselt üle nende võimekuste, mis meil päriselt praegu olemas on," rääkis peaminister.

"Aitamise meetod ei saa olla selline, et Brüsselist tuleb käsk-otsus. Praegune ettepanek on vormistatud kohustusliku kvoodina ja see on ebaproportsionaalselt suur," lisas ta.

Rõivas lisas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eesti ei saa samas päris ignorantne olla ning kui Euroopa Komisjonile on vaja selgitada, miks nende ettepanek ei sobi, siis peame ise välja käima parema ettepaneku.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) ütles, et tegemist on strateegilise momendiga ning ei tohi luua sellist pretsedenti, et liikmesriigi tahte vastaselt pannakse peale kohustusi. "See on ka pikemas perspektiivis oluline saavutada. Me kindlasti toetame seda, et riigid saaksid vabatahtlikult otsustada," rääkis ta.

Tsahkna lisas, et vabatahtlikult võtame me oma võimekuse piires ka praegu põgenikke vastu. Eelmisel aastal oli see arv näiteks 174, tänavu 81.

Opositsioonilise Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütleb, et nemad toetavad seda seisukohta, et kohustlikke kvoote ei tohiks peale panna. Samas lisaks Vabaerakond veel ühe kindla positsiooni, mida Komisjonile esitada.

"Et need inimesed tõepoolest oleksid pagulased selles mõttes, et nad on tagakiusatud oma asukohariigis, mitte nad ei ole majanduslikud põgenikud. Tihtipeale need kipuvad segamini minema ja Eestil peaks siin olema võimalus ise veenduda nende inimeste osas, et nad on pagulased, mitte majandusimmigrandid," selgitas Herkel.

Komisjoni soov

Euroopa Komisjon tegi liikmesriikidele soovituse 20 000 ÜRO poolt pagulasteks tunnistatud inimese ümberpaigutamiseks, kes ei ole veel Euroopa Liitu jõudnud.

Kvoodi kohaselt peaks Eesti neist pagulastest vastu võtma 1,63 protsenti ehk 326 inimest.

Riikide vahel vastuvõetavate põgenike jaotamisel arvestati sisemajanduse kogutoodangut, rahvaarvu, varem vastu võetud pagulaste arvu ja tööhõivet või tööturu seisu.

Lisaks pakkus Euroopa Komisjon liikmesriikidele otsustamiseks välja kriisimeetme eelnõu, millega minnakse appi eelkõige Kreekale ja Itaaliale.

Ajutiste ümberpaigutusmeetmete kohaselt nähakse ette 40 000 rahvusvahelise kaitse taotleja ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast järgmise kahe aasta jooksul.

Ümberpaigutamine puudutab inimesi, kes juba on Euroopa Liidus, nt Itaalias, Kreekas ja Maltal. Vastuvõetavate inimeste arv on arvutatud lähtuvalt samadest näitajatest kui pagulaste vastuvõtu proportsioon ning sellega on Eestile arvutatud 1,85 protsenti, mis teeb 738 pagulast.

Pagulaste majutamise, toitlustamise ja kohanemise ning lõimumise teenuste kulud on võimalik suures osas katta Euroopa Liidu vahenditest, Euroopa Komisjon eraldab liikmesriigile iga pagulase kohta ühekordse toetuse 6000 eurot ning samuti on võimalik kasutada Eestile juba eraldatud välisvahendeid. Eesti riigi kanda jäävad kulud on veel täpsustamisel.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: