Matkakaaslased tunnevad kibedust ja on teadmatuses, mis Peruus tegelikult juhtus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tarmo ning Jane Riga ja Allan Valget hinnatakse Eesti mägironijate hulgas kogenud ning ettevaatlikeks oma ala asjatundjateks. Tarmo Riga alustas matkamist koolipoisina. Matkakaaslased meenutavad teda, tundes kibedust ning olles teadmatuses, mis tegelikult juhtus.

Raivo Plumer on koos Tarmo Rigaga tõusnud Cho Oyu tippu Nepali ja Hiina piiril ning Broad Peaki tippu Pakistani ja Hiina piiril - need olid esimesed 8000 meetri kõrgused tipud eestlaste jaoks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Viimane pikem jutuajamine oli paari aasta eest. Me arutasime võimalust tõusta mõnele 7500-sele. Tarmo oli selline mees, kes ei tahtnud käia neid kõige kuulsamaid ja kõige käidavamaid tippe, vaid ta otsis just neid, mis on vähekäidud. On palju selliseid, kus pole eestlased üldse käinud, on ka neid, kus pole üldse maailmas käidud," sõnas mägironija Raivo Plumer.

Mägironija Alar Sikk on Tarmo ja Jane Riga perekonnasõber. Koos on käidud palju mägedes ning kord satuti jääsillal ka hätta.

"See oli aastaid tagasi Pakistanis Kašeprom 2-l. Siis me olime kahekesi köies. Ja see oli muidugi kitsas sild. Aga see läks üle prao, kus mina kukkusin sisse ja Tarmo jäi hoidma. Ja mina rippusin, Tarmo hoidis. Oma 20 minutit või pool tundi, mis ma seal rippusin, kuni abi saabus ja tõmmati mind välja," lausus Sikk.

Jääkarniisid ja tuisuga tekkinud lume- ja jääsillad lõhede kohal on iseloomulikud sellele mäele. Juba on asjatundjad pead murdnud, kas ronijad olid õnnetuse ajal köiega julgestatud ja kui palju oli neid korraga jääsillal.

"Praktilises olukorras võib olla nii, et köis võib sind päästa. Aga teistpidi võib olla olukord, kus köies olemine võib tähendada ka kaaslaste hukkumist," märkis alpinist Raivo Plumer.

"Nad on selles mõttes ohtlikud, et ei tea kunagi, kui tugevad nad on. Omavahel köies olles korralikult, kui keegi kukub sisse, teised tõmbavad välja, sest nad on omavahel köitega ühendatud. Aga võib ka olla pikk jääsild, kus terve meeskond on kogemata sinna peale trehvand. Ma ei oska öelda - ma pole konkreetses situatsioonis osalenud ja ma ei oska mitte midagi öelda selle kohta," tõdes Alar Sikk.

Anu Kallavus oli Tarmo Riga õpetaja Tallinna reaalkooli alpinismiringis. 1986. aastal kevadisel koolivaheajal käidi esimesel matkal Mangõšlaki poolsaarel.

"Tarmo alustas oma mägilaseteed tollase Nõukogude Liidu kõige madalamast punktist. Nii ta läks, et seljakoti alt paistsid välja jalad," meenutas Kallavus.

"Et kui nüüd Tarmot meenutada, siis Tarmo oli ääretult sihikindel ja ta oli nagu mägede inimene. Osa inimesi on mägede inimesed, teised käivad mägedes," lisas Tarmo alpinismiringi õpetaja.

"Ma usungi, et see, mis Tarmot mägedes paelus, oligi loodus ja enese proovilepanemise võimalus, et mitte käia väga käidud radu," lausus Raivo Plumer.

"Viimane jutt meil oligi, et peaks ikka vana seltskonnaga taas mägedesse minema," mäletas Anu Kallavus.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: