Rõivase umbusaldamine kukkus parlamendis läbi
Peaminister Taavi Rõivase umbusaldamine riigikogus teoks ei saanud. Riigikogu täiskoosseisu pea kolm tundi kestnud arutelu päädis hääletusega, milles umbusaldamise vastu hääletas 59 ja selle poolt 41 riigikogu liiget.
Keskerakond kogus umbusaldusavaldusele 33 allkirja, avaldusele on oma allkirja andnud lisaks keskfraktsioonile ka EKRE fraktsiooni liikmed.
Samuti opositsiooniline Vabaerakond allkirju ei andnud, kuid on lubanud avaldust toetada hääletamisel. Et umbusaldusavaldus läbi läheks, on vaja 51 saadiku toetust.
Keskerakonna esimehe kohusetäitja ning fraktsioonijuht Kadri Simson ütles, et peaministri umbusaldamine on ennekõike seotud läbisurutavate negatiivsete maksumuudatustega, mis tänasel täiendaval istungil taas parlamendi ette toodi.
"Nii ongi paslik anda peaministri umbusaldusavaldus sisse ühes nendega," põhjendas Simson avaldust riigikogule üle andes.
Peaminister Taavi Rõivas katkestas täna oma puhkuse, et vastata riigikogu saadikute küsimustele seoses opositsiooni algatatud umbusaluseavaldusega. Riigikogu ees esines peaminister järgmise pöördumisega:
Austatud esimees, lugupeetud saadikud!
8. aprillil siin samas Riigikogus valitsuse moodustamise alustest kõneledes kirjeldasin teile neid peamisi väljakutseid, mis selle valitsuse ees seisavad: tagada, et Eesti oleks veel paremini kaitstud, et majandus kasvaks ja Eesti inimeste sissetulekud suureneksid, et majanduskasv jõuaks kõigini ja et meil oleks rohkem lapsi; et riigi pidamine muutuks tõhusamaks ja et Eesti eesistumine 2018. aastal oleks edulugu. Kaks kuud tagasi andsite minule volitused valitsuse moodustamiseks ja neile väljakutsetele vastamiseks.
Selle lühikese ajaga on tehtud otsused liitlasvägede kohalolu suurendamiseks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks, Riigikokku on jõudnud nii sotsiaalmaksu langetamise, tulumaksuvaba miinimumi tõusu, madalapalgaliste maksutagastuse kui lastetoetuste tõstmise eelnõud, valitsus on loonud eelarvestrateegiaga võimalused, et toetada kokku lepitud suuri eesmärke ning hoida samas riigi tulud ja kulud järgmisel neljal aastal tasakaalus, käivitunud on haldusreformi ettevalmistavad tegevused – ja need on vaid mõned näited. Vaid kahe kuuga on Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsus tegudega tõestanud – me oleme kaardistanud Eesti ees seisvad suured väljakutsed ja me oleme astunud samme nende lahendamiseks.
Me ei ole opositsioonilt küsinud sadat kriitikavaba päeva, me oleme asunud tööle esimesest päevast alates. Me ei karda kriitikat, sest olen veendunud, et maksukoormuse nihutamine inimeste raske tööga teenitud tulult tarbimisele on õige tee. Inimeste igapäevast elu kõige enam mõjutavad maksud - tööjõumaksud - langevad. Selle poliitika mõju on kaugelt suurem kui palgapäeval enam kätte jääv summa - tööjõu maksukoorma langetamine aitab luua Eestisse kõrgema palgaga töökohti ning kasvatada meie kõigi heaolu.
Valitsus on veendunud oma poliitika õigsuses ja me peame kinni Eesti inimestele antud lubadustest. President Lennart Meri sõnadega: „Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali.“
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond on moodustanud valitsuse, mille missioon on lahendada Eesti ees seisvaid suuri väljakutseid. Töötame edasi päevast päeva selle nimel, et Eesti inimeste usaldust igal jumalahommikul uuendada.
Austatud Riigikogu! Palun teil selleks hääletada umbusalduse avaldamise vastu.
Kadri Simson aga loetles kõnepuldist hulga põhjuseid peaministri umbusaldamiseks.
Head kolleegid Riigikogust!
Kas te usaldate peaministrit, kellel puudub visioon Eesti elu edendamiseks? Kas te usaldate peaministrit, kes valimiste eel räägib uuest Põhjamaast, aga valimiste järel rahuldub sama vana poliitikaga, mis põhimõtteliselt Soome lahte hoopis laiemaks käristab? Kas te usaldate peaministrit, kellele Eesti inimesed annavad tööga toimetuleku hinnanguks mitterahuldava hinde? Kas te saate peale usaldushääletust rahuliku südamega väita, et teie hääl andis Eesti ettevõtjatele kindlustunde?
Kas te arvate, et on normaalne, et peaminister ei peagi oluliseks pidama nende inimeste arvamust, kes valimistel tema erakonda ei toetanud? Kas te olete veendunud, et Eestile on kätte jõudnud ajad, kus peaministri isik ei peagi olema autoriteediks ei lähimale kaasvõitlejate ringile ega ühiskonnale tervikuna? Kui te pole selles veendunud, siis vääriks Eesti ju peaministrina kedagi teist. Peaministrit, kes seab sihid, mis viiks kiirema majanduskasvuni ning aitaks Põhjamaadele järele jõuda. Valitsust, mida juhib peaminister, kes tegeleks väljarändega ning tagaks palgakasvu, mis aitaks meil järgi jõuda vahepeal kasvanud hindadele. Aga need küsimused ei ole täna valitsuse laual. Selle asemel mängitakse maksumääradega.
Me kõik teame, et taasiseseisvunud Eestis ei umbusaldata ministreid ja veel vähem peaministreid just liiga sageli. 28 korral on riigikogu saalis seni arutatud umbusaldust ja vaid kahel korral on siin saalis umbusaldus leidnud 51 või enama hääle toetuse: 1994. aastal peaminister Mart Laarile ja kümme aastat tagasi mõõdikuskandaali sattunud justiitsminister Ken-Marti Vaherile. Peaministri umbusaldushääletust hääletati viimane kord üle kuue aasta tagasi, kui toonane peaminister Andrus Ansip vedas maksutõuse ja suuri kärpeid, olles ise napid mõned kuud varem öelnud, et kui see on kriis, siis sellises kriisis tema elada soovikski.
See, mida Andrus Ansip tegi toona totaalse majandusliku valearvestuse ja ränga majanduslanguse oludes, on täna peaminister Taavi Rõivasele mugavusvalik. Ma pean silmas siin seda pahelist õigusloomet, kus ilma tõsise vajaduseta võetakse riigikogu opositsioonilt tavapärane eelnõude menetlemise võimalus. Vaid selleks, et saaks kiiremini maksutõusud seadustatud ja et Riigikogul mitte mingil juhul ei tekiks võimalust omapoolsete muudatuste tegemiseks. Selline suhtumine pole meie arvates demokraatlik.
Kärpides kõikide vahenditega Riigikogu rolli, ignoreerides enam kui 27 000 Eesti inimese allkirju, kes on palunud maksutõusud ära jätta, ja vastates eelkuuldud arrogantsel viisil küsimustele, pole Taavi Rõivas peaministri positsiooni vääriline. Iga hääl umbusalduse poolt annab signaali, mille põhjal võiks ka Taavi Rõivas ise oma ebapädevust tunnistada ja teha vabatahtlikult järgnevad sammud.
Lõpetuseks isiklik pöördumine. Me saime siin kuulda, et Taavi Rõivase tuju ei riku mitte hinnatõusudest ja maksutõusudest tulenev surve Eesti inimestele, tema tuju ei riku ka ettevõtjate mure majutusasutuste käibemaksu pärast, vaid tema tuju rikkus edasilükkunud puhkus. Mul on sellest kahju. Aga ma võin teile kinnitada, et meil ei olnud teadmist, et Taavi Rõivas planeerib perepuhkust ajale, kui riigikogus surutakse läbi maksutõuse.
Me ütlesime kohe, et see umbusaldus on suunatud ministrile, kes on maksutõusude survestav jõud. Kui valitsus otsustas kolmapäeva hilistel tundidel võtta riigikogult tavapärane menetlusvorm, siis oli ka selge, et see umbusaldus peab koos maksutõusudega tulema samal päeval arutusele. Nii et tegemist ei olnud peaministrile ebameeldivuste valmistamiseks pereelus. Kui peaminister soovib, siis loomulikult annaks mõni teine amet talle perega koosviibimiseks suuremad võimalused.
Meie umbusaldame peaministrit seetõttu, et tal ei ole rahva toetust, tema tööle antakse mitterahuldav hinne, ta surub läbi maksutõuse, millest enne valimisi ei räägitud, ja tal puudub visioon, kuhu Eesti ja Eesti majandus edasi liikuma peaksid. Tänan tähelepanu eest!
Konservatiivse rahvaerakonna esindajana kõnelenud Martin Helme kutsus aga üles valitsuse välja vahetama.
Lugupeetud spiiker! Härra minister! Lugupeetud kolleegid!
Piiblis on ilus ütlus, et kes ei ole tänulik vähese üle, ei ole tänulik ka palju üle. Võime olla tänulikud selle üle, et peaminister oma sissejuhatavas kõnes tegi lühidalt. Kahjuks me kuulsime sisuliselt kampaaniakõnet. Me kuulsime ilusat juttu sellest, mis kõik tuleb. Kuulsime sellest, kuidas valitsus on kibekiiresti tegutsenud ja täis otsustavust Eesti elu paremaks teha, et meid viia Põhjamaade hulka, ning korduvaid kinnitusi sellest, et valitsus ei karda kriitikat. Muidugi mitte. Valitsus lihtsalt ei tee välja kriitikast. Ta eirab kriitikat. Probleem on tegelikult milles? Probleem selles ongi, et valitsus on ülimalt kiirustades lükanud parlamendi ette seaduseelnõud, kinnitades sealjuures, et opositsioonist on äärmiselt inetu esitada parandusettepanekuid, mis justkui ei puutu asjasse. Aga meie omalt poolt kinnitame, et kui valitsus annab eelnõu Riigikogule, mis ühendab endas nii palju seadusi, et isegi selle eelnõu pealkirjas ei ole võimalik kõiki neid seitset seadust üles loetleda, siis täpselt see juhtubki, et me hakkame seal rääkima küll müntide vanusest ja paatide pikkusest. Aga öelda, et selle 200 parandusettepaneku hulgas, mis opositsioonilt tuli, ei olnud mitte ühtegi, mis oleks väärinud kas või kaalumist, on vale. Täiesti vale. Ma võin teile ka öelda, et komisjonis loeti ette vähemalt kaks opositsiooni parandusettepanekut, mis olid üks ühele maha kirjutatud Reformierakonna enda programmist. Nii et tegemist ei ole ainult prahi väljahääletamisega, tegemist on teerullitaktikaga.
Tegelik probleemi iva on aga hoopiski selles, et peaminister ja peaministri partei on valetanud avalikkusele. See on seesama jutt, millest kõik siin on täna päeval juba rääkinud, kuidas ennem valimisi räägiti ühte juttu ja peale valimisi räägiti teist juttu. Sisuliselt oli Reformierakonna kampaanialubadus "Kindlalt edasi!". Ükskõik, kuidas me sellest "Kindlalt edasi" loosungist aru saame, igal juhul ei tähenda see väga suuri maksumuudatusi ja igal juhul ei tähenda see väga olulist, täiesti kardinaalselt teistsugust immigratsioonipoliitikat, kui Eestil on olnud viimased 15-20 aastat. See ei ole "Kindlalt edasi", selleks ei ole mandaati. Kohtumistel ettevõtjatega on kõige vihasemad inimesed need, kes ütlevad, et mina hääletasin Reformierakonda ja nad on mind petnud.
Palju juttu oli usaldusest. Ma tahaksin härra peaministrile südamele panna, et usaldus ühiskonnas ei võrdu 59 häälega siin saalis. Need ei ole üks ja sama asi. Ja peaministril puudub ühiskonnas usaldus. Meie jaoks on põhjus, miks me sellele umbusaldushääletusele oma toetuse anname, tegelikult selles, et meie hinnangul ei ole peaminister adekvaatne. See ilus muinasjutt, mida ta meile siin räägib, tundub, et ta usub seda ise ka. Probleem on selles, et keegi teine ei paista seda uskuvat. Võib-olla koalitsioonisaadikud ka ehk, aga väljaspool seda saali seda juttu ei usuta. Ja see tuli ikka ja jälle välja ka viimase paari tunni jooksul toimunud küsimuste ja vastuste ringis, et peaminister elab oma fantaasiamullis, millel on väga vähe pistmist selle reaalsusega, mis on tegelik Eesti elu.
Peaminister ütles mitu korda midagi taolist, et jah, valitsus arvestab sellega, et ta on praegu raske kriitika all, sest ta teeb valitsusvastutust kandes raskeid otsuseid, aga need otsused on Eestile pikas plaanis head. Aga mis siis, kui need on rasked ja ebapopulaarsed otsused, mida nad ilmselgelt on praegu, ja nad on pikas plaanis meile halvad? Sest väga suur osa Eesti ühiskonnast arvab, et nad on meile pikas plaanis halvad. Ja kui peaminister seda kriitikat ei suuda protsessida enda sees ja kui koalitsiooniparteid ei ole võimelised sellele kriitikale reageerima, siis see valitsus demokraatlikus süsteemis tuleb välja vahetada. See ongi umbusaldus.
Kui siin on korduvalt räägitud sellest, kuidas sotsiaalmaksu langetamisega suurenevad inimeste sissetulekud, siis jälle, täna terve päeva jooksul on korduvalt sellele tähelepanu juhitud, et lusikaga antud, kulbiga võetud. Mitte küsimus ei ole selles, et inimestel on rohkem palka käes, vaid küsimus on selles, et inimeste reaalne ostujõud kahaneb, inimeste reaalne elujärg halveneb. Täpselt samamoodi ei ole jõudnud kohale peaministrile ja koalitsioonile, et me ei ole nõus sellega, kui meile natuke antakse mingeid toetusi juurde ja siis kõikidest teistest kohtadest võetakse ära. Me lihtsalt ei näe selles mingisugust majanduslikku mõttekust.
Aga kokkuvõtvalt. Mille vastu me tänasel umbusaldusel siis protesteerime? Me protesteerime valetamise vastu. See on väga halb poliitiline kultuur, mida harrastatakse. Me protesteerime seadusandliku oportunismi ja voluntarismi vastu nii valitsuse poolt kui ka praeguse Riigikogu juhatuse poolt. Me protesteerime Eesti majanduse kägistamise vastu. Me protesteerime Eesti inimeste elujärje halvendamise vastu. Nende ostujõu ja elujärje halvendamise vastu. Me protesteerime kodanike arvamuse eiramise vastu. Ja protesteerime ka selle vastu – nii nagu täna jälle välja tuli ja nii nagu korduvalt varasematel debattidel siin saalis rahandusminister Sesteriga on välja tulnud –, et mitte keegi ei vastuta, kui Eesti majandus tuksi keeratakse. Mitte keegi ei vastuta. Aga kui valitsus ei ole tegelikult sisuliselt valmis vastutama, siis tuleb see valitsus välja vahetada. Eesti väärib paremat! Tänan
Vabaerakonna esindaja Andres Herkel süüdistas aga peaministrit hämamises.
Aitäh, härra esimees! Riigikogu liikmed, peaminister!
Kuna umbusaldusavaldus peaministrile on suure mõjujõuga poliitiline samm ka juhul, kui see ei lähe läbi, siis lubage mul alustada kõigepealt veidi üldisemast olukorra hinnangust, kus Eesti poliitika praegu on. Ei ole ilmselt kellelegi uudis see,et meie julgeolekuolukord on halvenenud ja halvenev ning koos Euroopa Liiduga oleme silmitsi mitmete probleemidega, mis võib-olla mõned aastad tagasi olid meile kas päris tundmatud, nagu rändeprobleem, või siis kogusid oma jõudu, nagu Kreeka rahandusprobleem. Kindlasti neid väljakutseid meie ümber on väga palju. See ei ole lihtne aeg ja selles ajas Eesti vajab tugevat valitsust.
Paraku on meil üsna rabe valitsus ja tegelikult veel rabedamad valitsuse osapooled. Tänases Postimehes kirjutab Ahto Lobjakas, et Eesti on juhtimiskriisis. Teatud mõttes käib see meie erakondade kohta, ka valitsusliidu erinevate osapoolte kohta, kus kas on tegemist selgete siseprobleemidega, selgete eriarvamustega, valimisjärgse pohmelusega või koguni sisedemokraatia probleemidega. Igal juhul ei ole see olukord, mis ka meie erakondades valitseb, mitte hea sellele, et Eestis saaks olla tugev, tegus ja edasiviiv valitsus. Nüüd, jah, tõenäoliselt panete te tänaste usaldushääletustega nendele eriarvamustele mõneks ajaks kaane peale, aga see ei tähenda, et see poliitika on hea, mida peaministri juhtimisel nende maksumuudatustega teostatakse. Vastupidi, ma kordan veel kord, need täna juba läbihääletatud maksumuudatused on vildakad nii oma sisult, vormilt kui ka menetlemise viisilt riigikogus. Valitsusel tõepoolest puudub edasiviiv visioon, kui maksumuudatused on suunatud eeskätt sellele, et täita erinevaid valimislubadusi, mitte sellele, et pikas vaates reguleerida Eesti majanduse arengut.
Vabaerakond kindlasti tahtnuks siin riigikogus meelsamini hääletada meie poolt esitatud muudatusettepanekuid eelnõule, seaduseelnõule nr 41, aga kui seda ei ole võimalik teha ja meilt on see võimalus võetud, siis peame me hääletama esitatud umbusaldusavalduse poolt. Me muidugi, sealjuures ei vaja ka Keskerakonna niisugust patroneerivat tooni, nagu me eile ühest raadios käiatud pressiteatest kuulsime, mida Vabaerakond peaks tegema või mitte ei peaks tegema. Ma arvan, et see umbusaldusavalduse ajastus võib-olla tõesti ei olnud väga hea iseenesest. 15 aastat kogemusi ööistungitega, mis Keskerakonnal on ja ka teistel siin saalis viibijatel, ei ole Eesti poliitilist kultuuri mitte rikastanud, vaid on sellist edasiviivat, et mitte öelda pidurdavat vastasseisu pigem võimendanud.
Jah, valitsus on toonud riigikogu ette pahelise seaduseelnõu. Nüüdseks on see vastu võetud. Meil on härra peaministrile ka isiklikke etteheiteid. Küsimus on selles, kas see on vale või häma. Kas see oli nüüd vale, et enne valimisi ei räägitud sellest, millised maksumuudatused on kavas või oli see lihtsalt häma... Igal juhul valgustades ka või tutvustades Vabaerakonna maksumuudatusi olete te selle vale või hämaga jätkanud. Kui meie räägime sellest, et tulumaksu määra tõstmine on meie vaates otseseoses tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega, siis nii härrad Rõivas kui ka Remo Holsmer selle koha peal pehmelt öeldes, hämavad, teravamalt öeldes, valetavad, tõstes meie ettepaneku ühe poole kontekstist välja ja öeldes, et me tahame tõsta tööjõumakse.
Nii et me ei vaja teie abi. Olgu see osutus ka siin viibivatele ajakirjanikele. Me ei vaja Reformierakonna abi meie maksuvaadete tutvustamisel. Küll aga ma arvan, et Eestile oleks üldiselt edasiviiv see, kui kõik erakonnad suhtuksid enesekriitiliselt ka sellesse, mis varasemalt on tehtud. Ma arvan, et see tulumaksu langetamise ideoloogia, mis on Eestis aastaid valitsenud, ei ole mitte viinud päris heade tagajärgedeni. Aga eks see ongi see suur valik, kuidas me Eesti poliitikas edasi läheme, kas üksteise ettepanekuid pahatahtlikult moonutades ja vastasseisudele rõhudes või siis tehes koostööd ja olles valmis ka oma varem kivistunud positsioonidest mõnikord välja tulema, selleks et Eesti saaks minna edasi. Selles, kuidas valitsus on neid maksumuudatusi käsitlenud ja parlamendiprotseduure alla surudes muudatusettepanekuid läbi hääletada laskmata läbi viinud, me kahjuks koostööelemente ei näe. Selle tõttu Vabaerakond hääletab ka selle umbusaldusavalduse poolt.
Toimetaja: Priit Luts, Rain Kooli