Teoloogid: mitte-eestlaste usk on seotud rohkem kindla kirikuga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Eesti elanike usklikkus on viimase viie aastaga kasvanud, selgub firma Saar Poll uuringust. See tõus on aga tulnud eeskätt mitte-eestlastest elanikkonna arvelt ning kõige rohkem inimesi loeb end õigeusu koguduste liikmeks.

Usklikeks loeb end praegu 20 protsenti Eesti elanikest, mis on 7 protsenti rohkem kui eelmise, 2010. aasta uuringu ajal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks nimetab 26 protsenti inimestest end usu poole kalduvaks, mis on küll protsendi võrra vähem kui viie aasta eest. Samas on viie aastaga vähenenud nii veendunud ateistide kui ka ateismi poole kaldujate arv.

"Kui usu poole kaldujate arv ja ükskõiksete arv on jäänud üsna samaks, siis see 7-protsendiline tõus ongi just usklike poolt, selle äärmuse poolt," selgitas Saar Polli sotsioloog Kai Maasoo.

Kui Eesti elanike usklikkus on viimaste aastatega oluliselt kasvanud, siis põhiosas on see tõus tulnud nende inimeste arvel, kes külastavad mõnd vene õigeusu kirikut. Usklikuks peab end praegu 11 protsenti eestlastest ja 38 protsenti mitte-eestlastest.

40 protsenti usklikest kuulubki õigeusu kogudustesse, teisel kohal on luteri usk 36 protsendiga.

"Eestlased kuuluvad pigem luteriusku ja erinevus on see, et eestlastel on tunduvalt enam hajunud usuline kuuluvus," märkis Maasoo.

Teoloogide hinnangul ongi mitte-eestlaste usk seotud rohkem kindla kirikuga.

"Nende usklikkus - ja tõesti, see on suurem kui eestlastel - on kiriklik, on seotud õigeusu kirikuga, ka õigeusu kiriku seisukohtade ja traditsioonidega. Eestlaste usklikkus on rohkemal määral individuaalne," selgitas teoloog Ingmar Kurg.

"Ma arvan, et vene elanikkond, kes on Eestis vähemuses, vajab sisemist identiteeti veel rohkem ja kuulub seetõttu ka rohkem kirikusse kui eestlased, kes on püüdnud vabadust kätte võidelda igas sfääris, sealhulgas ususfääris, ja on mõnda asja ka selle läbi kaotamas," tõdes Eesti kirikute nõukogu president Andres Põder.

Koos Tšehhi, Ida-Saksamaa, Prantsusmaa ja Taaniga võivad eestlased lugeda end jätkuvalt Euroopa kõige usuleigemate rahvaste sekka.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: