Varimajandus jätkab Eestis pikaajalise taandumise trendi
Varimajanduse osakaal on viimasel paaril aastal järjepidevalt langenud, mullu võrdus varimajanduse osakaal 13,2 protsendiga Eesti sisemajanduse kogutoodangust, selgub SEB panga ja Riias asuva majanduskõrgkooli Stockholm School of Economicsi uuringust.
SEB pank ja SSE Riga on varimajanduse indeksit vaadelnud Balti riikides viimased viis aastat. Kui veel 2012. aastal oli varimajanduse osakaal SKP-st Eestis 19,2% ning ei näidanud erilisi taandumise märke (2009. aastal oli osakaal 20,2% - toim), siis eelmisel aastal vähenes varimajanduse osakaal 2,5%, aasta varem 3,5%.
Leedus moodustas varimajanduse osakaal SKP-st mullu uuringu andmeil 12,5%, langedes aastaga 2,8%. Uuringus märgitakse, et varimajanduse vähenemine on statistiliselt oluline vaid Leedus ja Eestis ning varimajanduse tase on Lätis jäänud 2013. aastast praktiliselt samale tasemel, langedes 0,3 protsenti 23,5 protsendini. Nii on ka Läti ja tema naabriks olevate Baltimaade lõhe varimajanduse osakaalu osas aina suurenenud.
Uuringu autorid Arnis Sauka ja Talis Putninš nendivad, et suurenev varimajanduse lõhe Läti ja naaberriikide vahel peegeldab seda, kuidas Läti poliitikakujundajad on hakanud pöörama vähem tähelepanu varimajandusega võitlemisele. Muuseas on Läti ettevõtted ka Eesti ja Leedu firmadega võrreldes vähem rahul riigi maksusüsteemi ja valitsuse tegevusega. Kuigi Lätis on näiteks ümbrikupalkade maksmine vähenenud 36,1 protsendini, on vastukaaluks ettevõtlustulu varjamine suurenenud 40,8 protsendini.
Professorite hinnangul on Eesti ja Leedu samas jätkanud pikaajalist trendi järk-järgult vähendada oma varimajanduse taset. Langust on märgata kõikides Eesti ja Läti varimajanduse komponentides.
Ülekaalukalt kõige kõrgem oli varimajanduse tase Lätis ehitussektoris, kus varimajanduse osakaal ulatus koguni 48,9 protsendini. Varimajanduse tase oli sektoritest kõige kõrgem ehituses ka Eestis ja Leedus, kuid seda märksa tagasihoidlikumal tasemel, vastavalt 21% ja 19%.
Varimajanduse indeksi koostamisel kombineeritakse hinnanguid valeandmete esitamise kohta ettevõtlustulu osas, registreerimata või varjatud töötajate ja ümbrikupalga maksmise kohta.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm tõi uuringu esitlusel välja, et töötajate registri mõjul on perioodil juuli 2014 kuni märts 2015 lisandunud ligi 20 000 täiendavat uut töökätt, üheksa kuuga on registri mõju olnud 10,27 miljonit eurot.
Toimetaja: Liis Velsker