Sel kevadel tööd alustanud riigikogu 13. koosseis võttis esimesel istungjärgul vastu 33 õigusakti ja lahenduse said ka kaks mullu algatatud kollektiivset pöördumist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nestor meenutas, et petitsioonide ehk kollektiivsete pöördumiste mõte sündis rahvakogus eesmärgiga anda kodanikele võimalus lüüa kaasa seadusloomes.

"Nüüd aga on juhtunud vastupidi - kahe petitsiooniga on poliitikud võtnud selle otsese sammu enda kätte ja on minu meelest käitunud vastupidiselt ja mõjutanud kodanikke petsitsioonidele allkirjade kogumisega," tõdes Nestor.

8. juunil andsid Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ja peasekretär Priit Toobal riigikogu esimehele üle kütuseaktsiisi tõstmise vastu kogutud enam kui 27 tuhat allkirja.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas (KE) ütles, et et poliitika on osa ühiskonnast ning ta ei näe probleemi selles, et rahvaalgatus on liikunud poliitikute kätte.

"Probleem on minu meelest pigem see, et kui inimesed annavad allkirja ja usuvad, et nüüd ma saan mingi muutuse, siis pettumus võib olla päris suur, kui tegelikult võib-olla seda muutust ei tule. Ma pean tegelikult õigeks seda, et need kollektiivpöördumised saaksid rahvaalgatuseks ja jõuaksid alati täiskogu istungite saali," rääkis Ratas.

Ta lisas, et probleem on selles, et komisjoni tasandil on kollektiivset pöördumist võimalik välja hääletada.

Kütuseaktsiisi tõstmise vastast pöördumist hakkab menetlema rahanduskomisjon ja Ratas tunnistas, et sellele pöördumisele võib saatuslikuks saada seos Keskerakonnaga.

"Võib eeldada, et seda petitsiooni või kollektiivset pöördumist saadab sama saatus, et rahanduskomisjon teeb pool tundi istungit ja ütleb, et seda ei menetleta," arvas Ratas.

Ta leidis, et pöördumised võiks jõuda täiskogu ette, kus neid arutataks samas vormis nagu riiklikult tähtsaid küsimusi.

Eiki Nestor lisas, et praegu on mõnel puhul leitud, et mõistlik on teha hoopis arvukate osalejate ja huvirühmadega komisjoni avatud istung, mis on sisu poolest tuumakam.