Ehitusregistrisse kandmata abihoonete omanikke ootab 500-eurone riigilõiv ({{commentsTotal}})

Esimesest juulist jõustuv seadusemuudatus toob 500-eurose riigilõivu neile inimestele, kes on oma maja, kuuri, lauda või garaaži ehitamisel jätnud paberid korrektselt vormistamata, mistõttu peetakse hoonet ebaseaduslikuks. Viie aasta jooksul tuleb ka sellised hooned kanda ehitisregistrisse. Halva õnne korral tuleb aga asuda hoonet ümber ehitama või koguni lammutama.

Ehitisregistrisse tuleb kanda vähemalt 20 ruutmeetrised hooned - seega lisaks eluruumidele ka suuremad kuurid, saunad, garaažid ja laudad. Suurtest kulutustest pääsevad tõenäoliselt vanemate hoonete omanikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu ütles, et muretsema peavad need, kes peale 2003. aastat ehitasid ehitise, mille ehitamiseks oli vajalik ehitusluba ja pärast kasutusluba. "Kui need tegevused on jäänud tegemata, siis on tegu ebaseadusliku ehitisega. Siis on ka tulemas riigilõiv 500 eurot, aga sellele järgneb ka kohaliku omavalitsuse poolne järelevalvemenetlus, kus siis võidakse teha ettekirjutusi," lausus Väärtnõu.

Kui tuleb tellida audit, tuleb see kinni maksta hoone omanikul. Halvimal juhul tuleb aga asuda ebaseaduslikku hoonet ümber ehitama või hoopis lammutama. Seega, 500 eurot võib olla vaid väike osa kulutustest.

Eestis on kümneid tuhandeid hooneid, mis pole registrisse kantud, kuid mitte kõigi nende eest ei pea omanikud hakkama maksma 500 eurot riigilõivu. Kui palju on selliseid hooneid, mille puhul seda tuleb teha, ei ole praegu veel teada.

Andres Väärtnõu ütleb, et tema enda kogemusele tuginedes moodustavad enamiku registreerimata jäetud hoonetest siiski vanemad ehitised, kuid täpsemaid numbreid ei soovinud ka tema pakkuda.

Maaomavalitsuste liidu juht Kurmet Müürsepp on igal juhul 500 eurose lõivu suhtes skeptiline ning ta loodab, et seadus vaadatakse veel üle.

"Inimesed on ärevusse aetud just selliste nüanssidega, kus inimesi ähvardatakse trahvidega ja muude selliste asjadega, mis ei ole õigusriigile kõige parem väljund," rääkis Müürsepp.

"Siin tulebki nüüd hakata seda talupoja mõistust rakendama. Tuleb see suur suvi mööda lasta. Need rakendusaktid tuleb kõik vastu võtta ja siis tuleb vaadata, et ehk ka seadusandja teeb ka mõned muudatused sellele seadusele," lisas ta.

Majandusministeerium toonitab, et lõiv pole sunnivahend, vaid läheb menetlustoimingute katteks. Hooned tuleb uue seaduse järgi registrisse kanda viie aasta jooksul. Samas pole praegu veel otsustatud, kas ja millised karistused ootavad ees neid, kes seda ei tee.

Seadusemuudatus võib tuua kinnistuomanikele palju sekeldusi

Võib ka juhtuda, et kinnistu ostnud, selle kingituseks või päranduseks saanud omanikul pole õrna aimugi, et tal suur mõõtmis- ja joonestamisprotsess ees seisab. Pärnumaal Kabli külas elav naine tegeles kuue hoone mõõtmisega, joonestas need üles ja täitis hulgaliselt pabereid. Eile viis ta materjalid valda ega tea veel, kas kõik ikka sai õigesti tehtud ja hooned saab ehitusregistrisse kanda.

Mereäärse kinnistu sai 2009. aastal oma isalt kinkelepinguga Kai Eina abikaasa. Et tehing sai siis notariaalselt vormistatud, arvas pere, et mingeid asjaajamisi neil enam ette võtta ei tule. Aga aprillis küsis naabrimees, et kas neil on hooned kõik juba registris. Asja uurides selgus, et kaugeltki mitte, registris pole ühtki kinnistul asuvast kuuest hoonest. Seitsmenda ehitusalune pind on õnneks alla 20 ruutmeetri.

"Siis tuli hakata otsast pihta. Kõik kirja panema, pildistama, tuli mõõta väljast ja seest ja seina paksused. seest ruumalad, pindalad, millest on ehitatud, millised on katused , vundamendid, mis on madal vundament ja mis on kõrgvundament. Kõrvalhoonetega oli lihtsam, neile ei pidanud plaane tegema, neil piisas fotodest. Tuli joonestada majaplaan, selle tegin ise," ütles kinnistuomanik Häädemeeste vallas Kabli külas Kai Ein.

Kai Einal vedas, sest tegemist on vanade hoonetega. Kui need olnuks ehitataud pärast 1995. aastat, siis oleks tulnud projekteerimisfirmalt projekt tulnud tellida või arhiividest andmeid otsida. Aga hoonete mõõtmine pole sugugi lihtne tegevus.

"Alguses sai niisama mõõdetud ja mindud, siis tuli välja, et palju mõõte on puudu veel. Siis tulime tagasi ja saatsin uuesti meili teel, et kas selline sobib. Ja siis oli veel natukene juurde vaja. Ja siis muidugi, kuus või seitse lehekülge on, mis tuleb pabereid täita."

Kai Ein kiidab valla ehitusnõunikku Irja Pedet, kellel on uue seaduse tõttu tööd üle pea, aga kes suudab kõigile asjad rahulikult selgeks teha.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: