Markku Aikomus: põgenikke ei saa vastu võtta kohanemisprogrammita, aga nad võivad aidata elus hoida hääbuvat kohalikku kogukonda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põgenikekriis.
Põgenikekriis. Autor/allikas: Bulent Kilic/AFP/Scanpix

ÜRO pagulasameti Põhja-Euroopa esinduse kõneisiku Markku Aikomuse hinnangul on tähtis, et Euroopa Liidu riigid suudaksid üles näidata solidaarsust konfliktikollete läheduses paiknevate vähem arenenud riikide suhtes, kes kannavad praegu sundrände tõttu kõige suuremat koormat.

Aikomus ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et äsja avaldatud UNCHR-i raportist joonistub peamise probleemina välja sundrändes osalevate inimeste ülisuur arv.

"Sundrändes osalevate inimeste arv on läbi aegade kõige suurem, mida UNCHR mõõtnud on," selgitas Aikomus, kes lisas, et murettekitav on ka sundrändes osalevate inimeste arvu suurenemise kiirus.

"Ainuüksi eelmisel aastal lisandus 14 miljonit inimest, kes olid sunnitud oma kodudest lahkuma," tõi Aikomus näite.

Tema hinnangul on probleemi allikaks rahvusvahelise kogukonna suutmatus ennetada relvastatud konflikte, mistõttu on viimase viie aasta jooksul üle maailma tekkinud 15 uut konflikti, mille tagajärjed tekitavad maailma eri paigus massilisi humanitaar- ja rändekriise.

Samas rõhutas ÜRO pagulasabi kõneisik, et humanitaarkriisidele ei saa tulla lahendust läbi sõjalise sekkumise, vaid konfliktidele tuleb leida lahendus poliitilisel tasandil.

"Samuti peaks muutuma efektiivsemaks riikide vaheline rahudialoog, sest ainult nii saame tagada inimeste turvalise tagasipöördumise nende kodudesse," selgitas Aikomus.

Riigid peaksid võrdsemalt vastustust jagama

Lisaks sellele rõhutas ta, et ainult poliitilisel tasemel lahenduse otsimisest ei piisa, sest rändekriisis osalevaid inimesi tuleks aidata humanitaarabiga, mida praegu kõikidele abivajajatele ei jätku.

"Abivajajate paremaks abistamiseks peaksid riigid omavahel võrdsemalt vastustust jagama," rõhutas Aikomus.

Tema arvates on tähtis, et Vahemere rändekriisi, Ukraina konflikti ja teisi Euroopat puudutavate humanitaarkriiside puhul näitaksid Euroopa Liidu liikmesriigid solidaarsust nende arengumaadega, kes täna põgenike ja pagulastele kõige rohkem peavarju annavad.

"On tähis, et kõik riigid pakuksid nii legaalseid ja turvalisi viise pagulastele, kuidas Euroopasse jõuda, kui ka lubaksid uutel asüülitaotlejatel, kes on Euroopasse põgenikuna jõudnud, varjupaika taodelda," rääkis Aikomus, kes rõhutas siinkohal ka Euroopa Komisjoni plaani tähtsust solidaarsuse näitamisel.

Ta rõhutas, et just turvaliste viiside järele, mille abil Euroopasse jõuda, ongi kõige suurem puudus. Neid teid ja viise saavad aga pakkuda, vaid Euroopa riigid ise.

Arengumaad kannavad täna kõige suuremat koormat

Lääneriikides on tihti arvamus, et enamus põgenikest on juba Euroopasse jõudnud ning neid on siin juba liiga palju.

"Tõde on aga see, et 90% kõigist põgenikest asuvad praegu arengumaades, mis on kriisikolletele väga lähedal," selgitas Aikomus, kes märkis, et need majanduslikult vähe arenenud riigid on kandmas suurimaid raskusi, mida sundränne on tekitanud.

Näiteks kui vaadata Süüria konflikti, siis on sealsest kriisikoldest liikunud naaberriiki Liibanoni 1,2 miljoni põgenikku.

"See tähendab, et iga viies praegu Liibanonis elav inimene on Süüria põgenik," selgitas Aikomus, kes märkis, et põgenikud moodustavad Liibanoni rahvastikust ligikaudu 20 protsenti.

"Kui võrrelda Eesti, kes võttis eelmine aasta vastu 150 asüülitaotlust, ja Liibanoni olukorda, siis peab mõistma, et situatsioon seal pole jätkusuutlik, sest Liibanon ei suuda integreerida enda ühiskonda nii suurt hulka inimesi ja tagada seejuures ühiskonna toimimist," selgitas UNCHR-i kõneisik.

Inimesi ei saa vastu võtta kohanemisprogrammita

Markku Aikomus kinnitas, et kriiskollete analüüsimise ja jälgimise kõrval, vaatab ÜRO pagulasabi ka nende riikide poole, kes pagulasi ja asüülitaotlejaid vastu võtavad.

Organisatsiooni eesmärk Skandinaavias on teha koostööd regioonis asuvate riikide valitsuste ja muude ametiasutustega, et arendades vastuvõtusüsteeme, kohanemisprogramme ning vaadeldes ka elukeskkonda, kuhu inimesed jõuavad.

"Me korraldame n-ö kvaliteedi kontrolli ja parandamise programme, mille raames osutame kitsaskohtadele riigi vastuvõtu- ja asüülitaotluste süsteemis ning anname soovitusi, mil viisil neid parandada," rääkis Aikomus.

Ta lisas, et UNCHR teeb tihedat koostööd ka Euroopa varjupaigaküsimuste tugiametiga (EASO), mis pakub tuge põgenike vastuvõtmisel EL-i liikmesriikidele.

Aikomuse hinnangul üks tähtsamaid tugesid, mida vastuvõtvatele riikidele peab pakkuma, on seotud kohanemisprogrammidega.

"Riik ei saa lihtsalt inimesi vastuvõtta, vaid paigas peab olema kohanemisprogramm, mille abil saaksid neist inimestest, kes riiki jõuavad, ühiskonna täisväärtuslik osa," toonitas Aikomus.

Pagulastega saab elus hoida hääbuvat kohalikku kogukonda

See aga tähendab, tema sõnul, et lõimimine peab olema hästi koordineeritud protsess, kuhu on kaasatud erinevaid osalisi. "Järjest rohkem on kohanemisprogrammide puhul hakatud arusaama kohalike omavalitsuste tähtsast rollist," ütles UNCHR-i kõneisik.

Aikomus tõi näite Põhja-Soomest, kus asuvad väikesed omavalitsused ja linnad, mis võtavad pagulasi vastu ning hoiavad seeläbi kogukonda ja kohalikku majandustegevust elus.

Hea lõimumisprogramm algab kiirest ja sujuvast varjupaigataotluste esitamise korrast, mis ei ole liiga aeganõudev. Sellele järgnevad keelekursused, ligipääsu tagamine majutusele ning hariduse ja oskuste pakkumine.

Peamiseks eesmärgiks on muuta inimene võimalikult kiiresti täisväärtuslikuks ja iseseisvaks ühiskonna liikmeks.

Riikide vahelise solidaarsuse osa on ka "ristväetamine"

UNCHR-i esindaja tunnistas, et kohanemis- ja lõimumisprogrammide arenguastmed võivad riigiti erinevad, kuid seistes vastamisi praeguselaadse põgenike- ja pagulaste tulvaga peavad kõik andma oma osa probleemi lahendamisse.

"Siinkohal on tähtis osaleda programmides, mida me kutsume n-ö "ristväetamise programmideks", mille raames paremate oskuste ja teadmistega riigid jagavad oma kogemusi, teadmisi ja töövõtteid, selles valdkonnas vähem arenenud sihtriikidega," rääkis Aikomus.

UNCHR-i Skandinaavia kõneisik kinnitas, et nende vaated ühtivad Euroopa Komisjoni põhimõtetega, millel põhineb ka välja pakutud kvoodisüsteem, mille alusel soovitatakse jagada liikmesriikide vahel nii pagulasi kui ka varjupaigataolejaid.

"See parandaks vähem arenenud sihtriikide võimalusi võtta abivajajaid vastu ning suurendada varjupaiga andmise võimekust," ütles Aikomus. Samuti usuks ta, et see on Eestile hea võimalus näidata ühtekuuluvust Euroopaga.

"See, mis täna toimub Euroopa Liidu kagu- ja lõunapiiril, võib sama hästi juhtuda Ida- ja Põhja-Euroopas ehk see tähendab, et kui Eesti on solidaarne teiste liikmesriikidega, võib ta tulevikus loota ka teiste riikide solidaarsusele," arvas Aikomus.

Ta juhtis tähelepanu, et relvastatud konfliktid võivad tihtipeale ootamatult juhtuda ükskõik mis riigiga ning see tõttu on väga tähtis, et riikide vahelised toetusprogrammid ja solidaarsusel põhinevad suhted oleksid tugevad ning ühtsed.

Paljud Süüria põgenikud ei erine palju keskmisest eurooplasest

Markku Aikomuse sõnum eestlastele oli, et tihti võib tekkida hirm tundmatu nähtuse ees, sest Eesti ühiskonnal on olnud väga vähe kokkupuuteid põgenikega, kes tulevad väga erinevast kultuuriruumist.

"Ainus arusaam põgenikest ja pagulastest, mis mille avalikkus saab, tuleb meediast," sõnas Aikomus, kes märkis, et uudismeedia ei jäta alati nendest inimestest kõige objektiivsemat pilti. "Mina soovitaksin kõigil saada teada rohkem põgenikest, nende päritolu riikidest ja olukorrast, kust nad tulevad," ütles ÜRO pagulasabi kõneisik.

Seda tehes saab kiiresti aru, et kuigi sõja eest pagevad inimesed tulevad teisest kultuurist ja keeleruumist, on neil siiski samad eesmärgid ja püüded nagu kõigil eurooplastel.

"Eriti paljud Süüria põgenikud on pärit lääne ühiskonnale sarnasest keskklassist. Neil oli oma kodu, töö, auto ning samad valikuvabadused nagu meilgi," selgitas Aikomus, kes lisas, et need inimesed ei erine palju keskmisest eurooplasest.

"Kui inimesed vaataksid numbrite ja statistika taha, siis nad näeksid, et tegemist on tavaliste inimestega, kes pagevad tagakiusamise ja vägivalla eest ehk nemad ei põhjusta probleeme, vaid nad põgenevad probleemi tekitajate pärast," rõhutas ÜRO pagulasabi kõneisik.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: