Paraadi juhataja oli Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ning paraadi rivistaja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm.

Paraadil osalesid Kaitseliidu Lääne maleva kompanii, sealhulgas Hiiumaa maakonna liputoimkond, miinipildujarühm ja tankitõrjerühm; Kaitseliidu Pärnumaa maleva kompanii, miinipildujarühm ja tankitõrjerühm, Kaitseliidu Saaremaa maleva kompanii, Kaitseliidu Tallinna maleva kompanii, sealhulgas Põhja kompanii, Meredivisjoni ja Akadeemilise malevkonna rühmad ning Kaitseliidu Rapla maleva rühm, Kaitseliidu küberkaitseüksuse liputoimkond, Naiskodukaitse kompanii, Noorte Kotkaste kompanii, Kodutütarde kompanii ja politsei- ja piirivalveameti rühm.

Lisaks osalesid paraadil Kaitseliidu ühendorkester, Kaitseväe orkester ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester.

Välisosalejatest olid paraadil soomlased, rootslased ja poolakad liputoimkondadega ning lätlased ja Eestis viibivad ameeriklased paraadiüksusega.

Kokku osales paraadil viis vähendatud kompaniid, üks üksikrühm, kaks miinipildujarühma, kaks tankitõrjerühma, kolm orkestrit, 13 lippu ehk kokku umbes 790 inimest.

Kuna tänavu veebruaris täitus 25 aastat Kaitseliidu tegevuse taastamisest, oli Võidutule toojateks valitud igast malevast mees ja naine, kes olid veerandsajandi eest kohapealse Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse taastamise juures.

Tuletoojad viivad paraadil presidendilt saadud tule maakondadesse.

Paraadi lõpus tegid ülelennu 13 õhusõidukit– Eesti Õhuväest, kaks helikopterit Robinson 44 ja transpordilennuk AN2 ning neli USA ründelennukit A10 ja kaks hävitajat Eurofighter Typhoon Ühendkuningriigist ja kaks Itaaliast ning kaks hävitajat F16 Norrast.

Võidupüha üritused toimuvad Kaitseliidu eestvedamisel ka kõigis teistes Eesti maakondades.

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates 1934. aastast ning sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919.