Uue seaduse kohaselt võib kalur müüa püütud kala edasi ilma esmakokkuostukviitungit vormistamata kuni 30 kilo ööpäevas, juhul kui see ostetakse isiklikuks tarbeks.

Varasem seadus ei lubanud oma tarbeks ostetud kalakoguse maksumus ületada päevas 19,2 eurot, kuid see piirmäär oli liiga väike selliste vääriskalade nagu lõhe, forell, angerjas, rääbis, koha ja silm ostmiseks. Uues seaduses ei lähtuta enam kindlast rahasummast, vaid kalakogusest, mis Euroopa Liidu määrusest tulenevalt võib olla kuni 30 kilo, kuid kala ost ja müük ei või toimuda veekogudel.

Uus seadus lisab lubatud harrastuspüügivahendite hulka lõkspüünise kadiska, mille püügivõimsus ei ole suur ja millest on võimalik kalu elusana vette tagasi lasta.

Kadiskate püüki lubatakse alates 2016. aastast, parameetrid kehtestatakse kalapüügieeskirjaga ning püük hakkab toimuma kalastuskaardi alusel. Kadiskapüük on lubatud väikematel veekogudel, kus nakkevõrgupüügi võimalusi ei ole ning veekogude kalavaru – Eestis enam levinud ja vähem väärtuslikud kalaliigid nagu särg, ahven, nurg, linask – on üldjuhul alakasutatud.

Kaluril tekib võimalus müüa kaaspüügil püütud kala ning eeldusel, et see vastab mõõdule, mis oli seni keelatud ning see säte jõustub 1. jaanuaril 2016.

Samuti on uues seaduses täiendatud alamõõdulise kala müügi võimalusi, lubades eripüügil ja Euroopa Liidu tagasiheitekeeluga kaetud alamõõdulist kala müüa vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ehk mitteinimtoiduks nagu loomasööt, väetised, kosmeetikatööstus. Alamõõdulise kala müük inimtoiduks on Euroopa Liidus keelatud.

Seaduse jõustumisel on keelatud kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitmine. Kilu ja räime ei tohi tagasi lasta mistahes kalapüünisest. Lõhet ja turska võib tagasi lasta vaid lõkspüünistest.

Ülejäänud kalaliikide puhul jääb kehtima senine süsteem ehk eluvõimetut kala ei või tagasi visata, eluvõimeline tuleb vabastada. Kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitekeeld tuleneb Euroopa Liidu kohustusest.

Alamõõduliste kalade püügi kontrolli alla saamiseks, ei ole enam harrastuspüügil lubatud kala töödelda veekogul viisil, mis ei võimalda selle pikkust tuvastada. See kehtib liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt. Seni esines tihti olukordi, kus kala fileeriti juba veekogul, et varjata alamõõdulise kala püüdmist.

Lisandub nõue, mille järgi peavad alates tänavu 1. septembrist kõik Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselist kalapüüki tegevad laevad olema varustatud GPS-jälgimissüsteemiga. Seni kehtis nõue vaid põhjanooda laevadele.

See meede on vajalik tõhusamaks järelevalveks ning rikkumiste avastamiseks. GPS seadmed tuleb paigaldada ca 350 laevale, nende paigaldamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus.