Eksperdid: põgeniketeemalist debatti iseloomustab rassism ja vihakõne ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Avaliku elu tegelased on mures, et põgeniketeemaline debatt on Eestis käest lastud ning leiavad, et valitsusel on nüüd keerukas selgitada, et põgenikekriis on kogu Euroopa, sealhulgas Eesti probleem. Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu poliitikaeksperdi Alari Rammo hinnangul iseloomustab praegu neis küsimustes avalikku ruumi rassism ja vihakõne.

Alari Rammo meenutas kooseluseaduse vastuvõtmise eel ühiskonda lõhestanud debatti ja ütles "Aktuaalsele kaamerale", et valitsus ei ole sellest midagi õppinud.

"Millegipärast on valitsus ainult vastandunud kvootidele, millega anti kohe ka avalikkusele sõnum, et keegi tahab meile halba, ja üldse seda ei räägitud, et see keegi on meie ise - seesama Euroopa Liit. Ja igasugune debatt on jäetud kuni viimase hetkeni jälle huvirühmadele või inimestele Facebookis, vabaühendustele," rääkis Rammo.

Suhtekorraldusekspert, PR Partner juhataja Ilona Leib leiab, et debatt on käest lastud ja valitsusepoolne eelkommunikatsioon on olnud olematu

"Et sel teemal kõnelemist, arutelu, on välditud, sest on teada, et põgenike küsimus on valuline ja hästi ebapopulaarne ning ei too tegelikult ei plusspunkte reitingutes ega ka mõistmist ja armastust," ütles ta ning lisas, et valitud kvoodi vastu võitlemise positsioon võimaldab küll valitsusel eilse otsuse valguses näidata, et võideldi tuliselt ja edukalt, kuid see pole lihtne positsioon, kust asuda selgitama, miks Eesti võtab mingi osa põgenikke vastu.

"Või et need inimesed, kes on põgenikud, põgenevad üldjuhul sõja ja genotsiidi eest - et need on sellised humaansed teemad, mida tuleks rohkem käsitleda," ütles Leib.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Ilmar Raag nõustus, et avalik debatt on käest läinud, ja lisas, et selle taga on see, et mõned teemad on Eesti avalikus ruumis aastakümneid läbi rääkimata. Näiteks eestlaste püsimajäämise hirm.

"Praegu see vihakõne hulk ühiskonnas, see kahtlemata tekitab hirmu, ja siin tegelikult on siis oluline see, et seda vihakõne hulka ei saa vähendada mingisuguse käsu või reegliga või valitsuse ukaasiga," rääkis Raag

Tema sõnul on põgenike temaatikat käsitledes tehtud palju vigu.

"Kõige olulisem on vast see, mis tihtipeale juhtub, et ei tunta kriisi ära, et me ei näinud kõike seda ette tulemas, ja selles suhtes ma arvan, et tõepoolest ka valitsuse kommunikatsioonil on põhjust tõsiselt vaadata oma praktika peale," arvas Raag.

Raagi sõnul võinuks seda, mida praegu tegema hakatakse, teha juba aastaid tagasi. Tema sõnul tuleks hoiakute osas mõelda pikaajaliselt, vähemalt põlvkonna mõõtmes. Raag rääkis, et just neil teemadel on koos käinud töörühm ja tuleval nädalal kohtuvad kodanikuühiskonna organisatsioonid ametnike ja poliitikutega, et arutada, kuidas edasi minna.

Toimetaja: Heikki Aasaru



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: