Kreeka valitsus soovib panna uue abipaketi sõlmimise rahvahääletusele ({{commentsTotal}})

{{1435387731000 | amCalendar}}
Kreeka ministrid lahkumas erakorraliselt valitsuse koosolekult
Kreeka ministrid lahkumas erakorraliselt valitsuse koosolekult Autor/allikas: Reuters

Kreeka peaminister Alexis Tsipras teatas ööl vastu tänast, et rahvusvaheliste võlausaldajate poolt pakutud kasinusmeetmed pannakse rahvahääletusele, mis toimub 5. juulil. Eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloem hinnangul on Kreeka valitsus aga sulgenud läbirääkimiste ukse.

Tsipras teatas referendumist varahommikul televisiooni vahendusel tehtud avalikus pöördumises, mis järgnes valitsuse erakorralisele istungile, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Need ettepanekud, mis ilmselgelt rikuvad Euroopa reegleid ja põhiõigusi tööle, võrdõiguslikkusele ja väärikusele, näitavad meile, et mõnede partnerite ja institutsioonide eesmärgiks polnud täitmiskõlbulik lepe kõigile osapooltele, vaid võimalik, et kogu rahva alandamine," ütles Tsipras televisioonis kõneledes.

Kreeka peaminister iseloomustas võlausaldajate tingimusi, kui ultimaatumit, vahendas Reuters. "Meil on vastutus tagada tulevik meie riigile. See vastutus kohustab meid ultimaatumile vastama läbi Kreeka rahva suveräänse tahte," põhjendas Tsipras oma pöördumises referendumi vajalikkust.

Eurotsoon on hoiatanud, et Kreekal on aega kokkuleppele jõudmiseks vaid see nädalavahetus. Eurotsooni rahandusministrite kohtumine on plaanitud tänaseks ning see peaks algama kell 15.00. Järjekorras viies rahandusministrite kohtumine sel nädalal toimub samal ajal, kui Kreeka parlament peaks heaks kiitma referendumi.

Saksamaa asekantsler Sigmar Gabriel soovitas Kreekal jõuda võlausaldajatega kokkuleppeni, et anda kreeklastele midagi, mille üle hääletada. "Me ei soovita härra Tsiprasel seda nõu eirata ning pärast öelda, et see oli lihtsalt trikk," ütles Gabriel raadiole Deutschlandfunk antud intervjuus. Tema hinnangul peaks olema rahvale esitatav küsimus selgesti sõnastatud. "Ainult siis on sellel mõtet," arvas Saksa asekantsler.

Samas on läbirääkimiste lähedal oleva Euroopa Liidu ametniku kinnitusel paljude liikmesriikide valitsused abipaketi pikendamise vastu ning ootavad varem seatud tähtajaks ehk 30. juuniks kokkulepet. Näiteks Hollandi aserahandusminister ütles Brüsselis eurogrupi kohtumisele saabudes, et tähtaeg on tähtaeg ning Holland ei näe põhjust, miks abipaketti peaks pikendama.

Eurogrupi juht Jeroen Djisselbloem ütles rahandusministrite kohtumisele sisenedes, et on Kreeka otsustest negatiivselt üllatunud, sest sellega on suleti uks läbirääkimisteks. Eurogrupi juhi sõnul on Kreeka valitsus institutsioonide viimased pakkumised tagasilükanud ning soovitab parlamendil, selle negatiivse otsuse baasilt, välja kuulutada referendum.

"Me uskusime, et uks läbirääkimisteks on veel lahti," tõdes Djisselbloem, kes lisas, et tänasel kohtumisel kuulatakse ära Kreeka rahandusministri Yanis Varoufakise põhjendused, miks selline otsus vastuvõeti, ning pärast seda arutatakse Kreeka poolt astud sammu tagajärgede üle.

IMF-i juht Christine Lagarde kinnitas, et töö Kreeka majanduse päästmiseks jätkub. Ta sõnas, et IMF ja teised institutsioonid on olnud paindlikud ning kohanenud kiiresti muutuva keskkonnaga. Lagarde hinnangul peab Kreeka majanduse stabiliseerimiseks looma tasakaalustatud plaani, kus ühelt poolt pakuvad EL-i liikmesriigid finantsabi, aga teiselt poolt peab Kreeka läbi viima põhjalikud majanduslikud ja poliitilised reformid.

Belgia rahandusminister Johan van Overtveldt oli samuti referendumi korraldamise viisist hämmastunud. "Küsida rahva käest arvamust võlausaldajate poolt pakutud meetmete kohta ja öelda, et valitsus on nende vastu, on kummastav," märkis Overtveldt, kes lisas, et abipakett lõppeb 30. juunil ja selleks ajaks tuleb saavutada Kreeka reformikava osas kokkulepe.

Ateena tõrjus eile kreeditoride ettepaneku pikendada päästeprogrammi viie kuu ja 12 miljardi euro võrra, sest selle tingimusena nõutud reformid viiksid majanduse langusse ning troika poolt pakutud raha on ebapiisav.

Plaan päästeprogrammi pikendada tekkis pärast Brüsselis käesoleva nädalal toimunud pingelisi läbirääkimisi peaminister Alexis Tsiprase kasinusmeetmete vastase valitsusega, mis polnud pärast viis aastat kestnud majanduskriisi valmis jätkama n-ö reformid raha eest programmiga.

Võlausaldajad väljendasid valmisolekut kiirelt Kreekale välja maksta 1,8 miljardit eurot, mis võimaldaks riigil täita 30. juunil 1,5 miljardi euro suurust kohustust maailma valuutafondi ees. Selleks peaks Kreeka parlament kiitma aga pakutud reformid heaks.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: