Rõivas: Eesti vastu võetav põgenike hulk võib jääda vahemikku 150 kuni 200 ({{commentsTotal}})

Türgi sõdurid ja Süüriast lahkuda soovivad pagulased piiril.
Türgi sõdurid ja Süüriast lahkuda soovivad pagulased piiril. Autor/allikas: AP/Scanpix

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna Vikerraadio saates „Uudis+“, et Eesti peab kahe aastaga vastu võtma ilmselt umbes 150-200 põgenikku, kuna ümberjagamisel ei lähe arvesse Itaalia, Kreeka ja veel paari põgeniketulva all kannatava riigi rahvaarvud, mille alusel ümberjagatavate põgenike määra arvutatakse. Rõivas pidas sellist põgenikehulka Eestile jõukohaseks.

Kuna Itaalia, Kreeka ja Ungari, mis kannatavad põgeniketulva all enim, jäetakse ümberjagatavate maade nimekirjast välja, suureneb sellega Eesti rahvaarvul põhinev vastuvõetav pagulaste arv, olles uue arvutuse kohaselt üpeaministri hinnangul suurusjärgus 150-200.

„Inimesi, kes igal aastal Eestisse kolib, on suurusjärgus 7000, neist 3000 tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu. Paljud neist vajavad tööleaitamist,“ selgitas Rõivas. „Selle kõrval täiendavalt sadakond inimest ei peaks tekitama meie ühiskonnas rassistlikke ilminguid. Nad tulevad väga keerulisest sotsiaalsest taustast – sõja käest, nende lähedased on enamasti hukkunud või neid ohustab represseerimine. See on reaalselt väga tõsises olukorras inimeste aitamine,“ rõhutas peaminister.

Rõivas lükkas ümber arusaama, nagu ootaks neid inimesi ees erilised sotsiaaltoetused ja nad tulevad Eestisse riigi kulul elama.

„Kõik need inimesed tuleb tööle rakendada, me ei soovi, et nad jääksid sotsiaaltoetustest elatuma. Kui oleme kindlad, et see hulk on meile jõukohane, siis suudame nad meie ühiskonda ka integreerida ja see ei too meile uusi probleeme,“ kinnitas Rõivas. „Neid aidatakse, et nad võimalikult kiiresti eesti keel selgeks saaksid ja siis saaks neid juba ka tööle rakendada,“ selgitas peaminister.

Rõivas avaldas lootust, et kohustuslike kvootide teema on Euroopas nüüdseks päevakorrast maas ning edasi minnakse üksnes vabatahtliku printsiibiga, mis toetub solidaarsuse põhimõttele.

„Õnneks liigume nüüd selles suunas, et inimesed saavad aru, et mingit massilist põgenikelainet Eestisse ei tule, vaid neid tuleb samas suurusjärgus nagu siia ikka igal aastal on tulnud,“ ütles Rõivas.

Kõnelused Euroopa Komisjoni veetava põgenike ümberjaotuse osas jätkuvad juuli lõpus.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: