Välisministri lahkumise tinginud Autorollo kaasusest rääkides rõhutas peaminister Taavi Rõivas, et tegu on tsiviilvaidlusega, kus ei ole süüdimõistetuid ega õigeksmõistetuid, vaid võitjad või kaotajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rõivase hinnangul ei ole Keit Pentus-Rosimannuse poliitiline karjäär skandaali tõttu läbi. "Ma usun küll, et Keit Pentus-Rosimannusel on poliitikas tulevik ja tegemist on ikkagi väga tugeva isiksusega. Ta on olnud väga hea minister. Ma mõistan täiesti, et praeguses ametis on õige ministriametist taanduda," rääkis Rõivas.

Tartu ülikooli võrdleva poliitika professorile Vello Pettaile paistab aga, et välisministri tagasiastumine oli pigem poliitiliselt kalkuleeritud samm kui riigimehelik otsus.

"Lõppkokkuvõttes tehti selline poliitiline kalkulatsioon, et mida Keit Pentus-Rosimannuse jätkamine võib tuua koalitsioonile ja võiks tuua erakonnale. Leiti, et see jätkuv protsess riigikohtus võib nõuda temalt mitte ainult aega, vaid ka poliitilist kapitali," selgitas Pettai.

Tema hinnangul on välispoliitikasündmuste tõttu peaministri ülesanne erinev varasemast olukorrast, mil Rõivas valitsust kokku pani.

"See inimene peab kohe hakkama tegelema tõesti väga tõsiste probleemidega Euroopa Liidu tasandil. Me kõik teame, et käsil on Kreeka kriis ja pagulastekriis ja need on asjad, kus tuleb kohe nendesse komisjonidesse hüpata," rääkis ta.

Kolumnist ja poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas ütles, et ideaalse ministri kirjeldus sõltub sellest, milline on meie välispoliitilise süsteemi stabiilsus. Ta lisas, et viimasel aastal on mitteformaalselt tõusnud välispoliitika juhiks president, kuna valitsusest on kadunud välispoliitiline põhi.

"Kui Urmas Paet lahkus, jäi järsku peaaegu täiesti tühi koht valitsusse - peaminister on nõrga kogemusega ja välisminister täiesti puuduva kogemusega. Nüüd, kui Keit Pentus-Rosimannus on lahkunud, siis järgmine välisminister peakski selle tühja koha uuesti täitma nii, et seda välispoliitilist ekspertiisi ei tuleks otsida enam väljastpoolt valitsust presidendi juurest," selgitas Lobjakas.

Tema hinnangul oleks hea, kui uus välisminister tunneks väga hästi Brüsselit.

"Ma arvan, et tähtis on see, et järgmine välisminister oleks võimeline suhtlema enda kolleegidega üle Euroopa kui võrdne võrdsega, et temast saadakse aru, et tema saab aru, tal on see huvi olemas, tal on see kogemus olemas, sest see on põhiline kontaktpind, mis Eestil ülejäänud maailmaga on," rääkis analüütik.

Reformierakonnal on tema hinnangul mitu just sellist kandidaati: Urmas Paet, Kaja Kallas ja Siim Kallas. Mainitud on aga ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeest Kalle Pallingut ja endist väliskaubandusministrit Anne Sullingut ning riigikogu liiget Valdo Randperet. 

Peaminister ütles, et arvestab uue valitsusliikme otsingul muu hulgas valijalt saadud mandaati ja ka välispoliitika kogemust.