Viie aasta jooksul jõuab üle veerandi kohtunikest pensioniikka
Justiitsministeerium on algatanud kohtute seaduse muutmise, et tuua leevendust olukorrale, kus lähema viie aasta jooksul jõuab üle veerandi kohtunikest pensioniikka, samas kui juba praegu on 14 kohtunikukohta alaliselt täitmata.
Eestis töötab praegu kohtunikuna 231 inimest, neist 64 ehk 28% jõuab viie aasta jooksul pensioniikka. Seejuures on juba aastaid alaliselt täitmata keskmiselt 14 kohtunikukohta, mille hulka pole arvestatud ajutiselt eemal olevaid kohtunikke (nt lapsehoolduspuhkusel viibivad kohtunikud või riigikohtus ja justiitsministeeriumis ajutiselt töötavad kohtunikud).
Põhjuseid, miks kohtunikke alaliselt vähem on kui kohti, on kohtu esimehe kt, kohtunik Fred Fiskeri hinnangul mitmeid. „Kohtuniku ametiga kaasneb väga suur vastutus, väga head erialased teadmised, arvestatav töökoormus, millega kaasneb vajadus pingetaluvuse järele, piiramatu tööaeg, eelduslikult hea koostöövalmidus, hea menetlusgrupi juhtimisoskus, hea suhtlemisoskus, julgus otsustada jpm. Seda kõike on päris palju, mida üks inimene peab silmas pidama oma valikuid tehes ja ilmselt paljud ei pea kohtuniku ametit oma esimeseks valikuks,” ütles Fisker ERR-i uudisteportaalile. “Kõik soovijad ei läbi ka kohtunikueksamit. Nõudmised kohtunikuks kandideerijale on kõrged ja kohtunikueksami komisjon pole teinud järeleandmisi ka kordadel, kui mitmed kohtunike kohad on täitmata ning uusi kohtunikke oleks väga vaja,” selgitas Fisker. Samuti tõi ta esile, et viimastel aastatel on kärbitud ka kohtunike sotsiaaltagatisi, mis avaldab ilmselt mõju ka kandideerijate arvule.
Põhjusi, miks inimest pärast keerukat, umbes üheksa kuud vältavat kohtunikuks kandideerimise protsessi ikkagi kohtunikuks ei nimetata, võib olla mitu. “Näiteks inimene on sooritanud edukalt kohtunikueksami, aga piirkonnas, kus ta elab või soovib kohtunikuna töötada, pole vaba kohtunikukohta või on ühele kohale kandidaate rohkem kui üks. Samuti võib riigikohtu üldkogu mingil põhjusel kandidaadi presidendile esitamata jätta või loobub inimene pärast eksami sooritamist ise kohtunikuks kandideerimast,” selgitas Fisker.
Kohtunikueksam kehtib viis aastat. Kui inimene selle aja jooksul kohtunikuna tööle ei asu, kuid soovib siiski kohtunikuks saada, peab ta sooritama uue eksami. Kohtunikueksam koosneb kahest osast: teadmiste kontrollist ja isikuomaduste kontrollist. Inimene, kes soovib kohtunikuks saada, peab positiivselt läbima mõlemad.
Asenduskohtuniku institutsioon leevendaks olukorda
Selleks, et niigi ülekoormatud ja alamehitatud kohtusüsteem veelgi enam jänni ei jääks, on justiitsministeerium algatanud seaduseelnõu väljatöötamise, millega tekiks asenduskohtuniku institutsioon kuna kehtiv kohtute seadus ei võimalda nimetada kohtunikku ametisse ajutiselt ntäiteks teise kohtuniku asendajana.
Asenduskohtunikuks saaks kavandatava seaduseelnõu järgi nimetada kõik kohtunikule esitatavatele nõuetele vastavad isikud – näiteks need, kes on kohtunikueksami küll sooritanud, kuid pole kohtunikuks nimetatud. Selliseid inimesi on Eestis 30. Samuti võivad asenduskohtunikuna töötada kõik ametis olevad 213 esimese ja teise astme kohtunikku. Sellega loodab riik aidata kaasa kohtunike suure töökoormuse leevendamisele.
Samas ei pruugi tekkida tungi ka asenduskohtunikuks saamiseks. „Kuna asenduskohtunikud peavad olema valmis liikuma Eesti Vabariigi piires, siis võib asenduskohtunike leidmine olla raske,” hindas Fisker. Samas leidis ta, et kuna asenduskohtunikuna töötava inimese eesmärk on tõenäoliselt saada võimalikult ruttu kohtunikuks, on ta valmis ehk ka ajutiselt liikuma.
Ühe kohtuniku jõudlus aastas on lahendada keskmiselt 219 kohtuasja. Kui kohtusüsteemis töötaks kokku näiteks viis asenduskohtunikku, võimaldaks see lahendada aastas keskmiselt 1095 asja rohkem.
Justiitsministeerium loodab kavandatava eelnõu seaduseks jõustada 1. märtsiks 2016.
Toimetaja: Merilin Pärli