Võrdõigusvoliniku valimisega rahulolematud kaaluvad edasisi samme ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel olid uue soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku valimised igati õiguspärased. 13 ministrile ühispöördumise teinud organisatsiooni pole siiski otsusega rahul ning kaaluvad edasisi samme.

Seaduste järgi ei pea minister valimisprotsessi oma käskkirjaga kehtestama ega moodustatama ka konkursikomisjoni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eile saadetud ühispöördumises soovivad 13 organisatsiooni teada, miks IRL-i kuuluv sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna valis just erakonnakaaslase Liisa Pakosta võrdõigusvolinikuks.

"Meil ei ole nüüd konkreetselt valituks osutunud isiku vastu midagi. Meil on lihtsalt liiga vähe infot selle kohta, kuidas sellise tulemuseni jõuti, me tahame rohkem teada. Teada on, et oli kandidaate üle paarikümne, et toimus valikuprotsess. Aga väga vähe on teada selle kohta, et kuidas ja kas jõuti parima võimaliku kandidaadini. Selles osas tahaksime saada selgust," rääkis Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

Voliniku valimiprotsessi uurinud ministeerium kinnitaski täna minister Margus Tsahkna allkirjastatud vastusega, et valimised olid igati seaduslikud. Valimisprotsessis osalesid ministeeriumi esindajad, eri etappides asjatundjad ja taustauuringus kolmandad isikud. Kuna konkurss toimis põhimõttel "parem saab järgmisesse vooru edasi" ei ole ministeerium nõus süüditustega, nagu oleks tugevamad kandidaadid voorudes välja langenud.

"Protsess oli üles ehitatud selliselt, et meil olid erinevad etapid ja etapid olid välistamise etapid niimoodi, et seal tekkinud hinnanguid ja arvamusi edaspidistesse etappidesse üle ei kandunud, sellepärast ka ei tekkinud paremusjärjestust. Lõppu jõudsid kaks parimat kandidaati, kes vastasid kõikidele ettenähtud nõuetele ja minister tegi valiku kahe parima kandidaadi seast. Ja võin kinnitada, et valik oli kõige parem," selgitas sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja, kantsleri ülesandeid täitev Helen Tralla.

Ühispöördumisele allakirjutanud Eesti Inimõiguste Keskuse üks asutajaid Marianne Meiorg kinnitas, et ministeeriumilt saadud vastused on üldsõnalised. Eelkõige ootasid pöördujad saada ministeeriumilt dokumentaalset tõestust komisjoni töö kohta. Ministeerium väidab aga oma vastuses, et kehtivad õigusaktid ei näe ette kohustust valimisprotsessi ja hindamiskriteeriumide kehtestamist ministri käskkirjaga ja konkursikomisjoni ei moodustatudki. Ühiskirja autorid analüüsivad nüüd ministeeriumi seisukohti ja otsustavad seejärel oma edasised sammud.

"Kui sellest tuleb välja, et kõik ei ole korrektne, siis variante on mitmeid. Esiteks n-ö kaotanud kandidaat võib minna kohtusse, ükskõik kes võib pöörduda õiguskantsleri poole. Paradoksaalsel viisil on ka praegusel võrdõiguslikkuse volinikul kõige selle üle pädevus. Nii et variante on väga palju ja eks me siis kaalume, missugune on see kõige parem variant," lausus Eesti Inimõiguste Keskuse programmijuht Marianne Meiorg.

Esimese sammuna võetakse ühendust 3-4 lõppvoorudesse pääsenuga ja küsitakse, kas nad soovivad võitlust konkursi selguse nimel edasi jätkata.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: