Galerii: Reformierakonna juhatus toetas Marina Kaljuranna esitamist välisministri kandidaadiks ({{commentsTotal}})

{{1436512300000 | amCalendar}}

Reformierakonna juhatus otsustas toetada peaminister Taavi Rõivase ettepanekut esitada välisministri kandidaadiks Marina Kaljurand. 

Rõivas teeb presidendile ettepaneku Kaljurand välisministriks nimetada tuleva nädala kolmapäeval. Peaminister loodab, et Kaljurand saab parlamendi ees ametivande anda juba järgmise nädala lõpus selleks erakorraliselt kokku kutsutaval istungil.

Kaljurand ütles pärast koosolekut, et kaalus peaministri ettepanekut ja Rõivas suutis teda veenda, et praeguses välispoliitilises olukorras on tema asumine välisministriks Eestile vajalik.

"See otsus ei olnud kerge, aga peaminister suutis esimese poliitikuna mulle ära seletada, miks praegu ma olen hea just välisministri ametis," ütles Kaljurand.

Rõivas tunnistas, et peale Kaljuranna kaalus ta ka teisi kandidaate, aga lõpuks rääkis vaid Kaljurannaga. "Mul on väga hea meel, et Marina Kaljurand minu ettepanekule jaatavalt vastas. Ma olen täiesti kindel, et Eesti saab väga tugeva välisministri, kes ei vaja sisseelamiseks aega," ütles peaminister.

"Ei ole ilmselt saladus, et praeguses julgeolekuolukorras välisministri kandidaadile on väga tugevaks plussiks see, kui tal on varasem nii välis- kui ka julgeolekupoliitikas tegutsemise kogemus," põhjenas Rõivas oma valikut.

Marina Kaljurand on Eesti diplomaat, kes seni teinud karjääri suursaadikuna Venemaal ja USA-s. Ühessegi erakonda ta seni kuulunud ei ole, täna jättis ta lahtiseks ka oma astumise Reformierakonda.

"Andke mulle aega," kommenteeris ta küsimust, millal ta avalduse Reformierakonnaga liitumiseks valmis kirjutab. "Ma ütlesin peaministrile, juhatusele ja ma ütlen kõigile teistele Reformierakonna liikmetele, et ma kaalun seda, ma ei välista seda, aga tuleme selle juurde hiljem," lisas Kaljurand.

Välispoliitilistest prioriteetidest rääkides ütles Kaljurand, et need on Eesti ja Euroopa julgeolek, tugevad Atlandi-ülesed suhted, ühtne ja ühel häälel kõnelev Euroopa, liitlaste kohalolu Eestis, agressiivse Venemaa ohjeldamine, Ukraina abistamine, idapartnerlus ja paadipõgenikud. Samuti märkis ta, et selge prioriteet on Eston Kohveri vabastamine.

Välisminstri ametist tagasi astunud Keit Pentus-Rosimannus kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Marina Kaljurand oli ka tema üks eelistusi, keda ta peaministrile välja pakkus.

"Minu meelest on Marina Kaljurannal üks hästi oluline omadus, tal on väga hea ühiskondlik närv ja taju. Tema välispoliitika ekspertteadmisi on kõik juba näinud ja ta on saanud end selles vallas juba tõestada, aga mina olen teda näinud ka väga tundliku närviga inimesena ja ma arvan, et poliitikas on selliseid inimesi väga vaja," sõnas Pentus-Rosimannus.

Senine välisminister Keit Pentus esitas 1. juulil Taavi Rõivasele lahkumisavalduse seoses Autorollo kohtuasjaga.

Kaljuranna 25 aasta pikkune diplomaadikogemus

Marina Kaljurand on Eesti välisministeeriumi erinevatel ametikohtadel töötanud pea veerand sajandit. Ta on hariduselt jurist, kelle meelisteema on rahvusvaheline õigus. Eesti ida- ja lõunanaabrid peaks meie välisminstri kandidaadiga rahul olema, sest ema poolt on Kaljurand venelane, isa poolt lätlane.

Muu hulgas on Kaljurand töötanud Venemaal ka suursaadikuna ja seda Eesti jaoks ärevatel aegadel, mil Eestis toimus pronksiöö ja našistid korraldasid Eesti saatkonna ümber Moskvas tõelise protesteeriva piiramisrõnga.

Kaljurannal on diplomaadikogemus Lääne suunalt - suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos. 90-ndatel töötas Kaljurand Eesti saatkonnas Soomes ja on olnud tegev Vene Föderatsiooni vägede väljaviimise lepingu juures, samuti kuulunud piiriläbirääkimiste delegatsiooni.

Hetkel veel välisministeeriumi asekantsleri ametit pidav Marina Kaljurand on aidanud ette valmistada Euroopa Liiduga ühinemislepingut ja osalenud OECD-ga liitumisläbirääkimistel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli, Liis Velsker



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: