Tallinna ülikooli laekus sel korral ligi 9000 avaldust. Kõige rohkem tahtjaid on bakalaureuseõppesse ja tunduvalt vähem magistriõppesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna Ülikooli magistriõppes on igal erialal 15 õppekohta. Akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul pole ülikoolil mõistlik õppekava avada, kui alla poole kohtadest jääb tühjaks. Sel aastal laekus magistriastmes filosoofia erialale vaid kolm avaldust ning kultuuriteooriasse neli.

"Humanitaaria valdkonnas tõepoolest tuleb õppekavasid konsolideerida. Tõenäoliselt järgmisel aastal samamoodi kultuuriteooriat ja ka filosoofia õppekava sellisel kujul me eraldi enam ei ava, küll aga kavatseme edasi tegeleda nendega ja mõtleme ka siin mingisuguse uue õppekava mudeli peale," rääkis TLÜ akadeemiline prorektor Priit Reiska.

Tallinna ülikooli filosoofia professori Tõnu Viigi sõnul on nii bakalaureuseastmes kui doktoriastmes soovijaid küllaga, aga just magistriaste jääb tühjaks. Viik peab üheks süüdlaseks Bologna süsteemi ja teine põhjus peitub tema hinnangul avalikkuse suhtumises humanitaariasse.

"Me oleme näinud rasket vaeva viimased 15 aastat, et õpetada oma noori mõtlema tehnoloogiliselt, mõtlema sissetulekutele, mõtlema rahaliselt ja kuigi me räägime ka eesti kultuuri tähtsusest ja selle säilitamise ja arendamise vajadusest, siis ilmselt selline perspektiiv, et olla eesti filosoofilise kultuuri kandja, ei innusta ikkagi väga paljusid noori inimesi hetkel," nentis TLÜ filosoofia professor Tõnu Viik.

Teised ebapopulaarsed õppekavad olid Tallinna ülikoolis bakalaureuse tasemel käsitöö ja kodundus ning tööõpetus ja magistri tasemel õpetajakoolitus. Kõige populaarsemad erialad bakalaureuseastmes on ootuspäraselt psühholoogia, haldus- ja ärikorraldus ning õigusteadus.