Tsipras: allkirjastasin dokumendi, millesse ma ise ei usu ({{commentsTotal}})

Tsipras 14. juulil teleintervjuud andmas
Tsipras 14. juulil teleintervjuud andmas Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles teisipäeva õhtul antud teleintervjuus, et ta on valmis eurotsooni juhtide poolt nõutud abiprogrammi tingimusi rakendama hoolimata asjaolust, et ta ise sellesse ei usu.

Tsipras tunnistas, et kokkulepe on karm, kuid tema sõnul on see Kreeka jaoks ainuke võimalus eurotsoonis püsida, vahendas BBC.

Samas märkis peaminister, et hoolimata tema suunas tehtavast kriitikast pole tal plaanis tagasi astuda ning tal on kavas oma poliitilisi eesmärke ellu viia ja oma kohustusi täita kõik valimistega määratud neli aastat.

"Ma võtan vastutuse kõigi vigade eest, mida ma võib-olla olen teinud. Ma võtan vastutuse teksti eest, millesse ma ei usu, kuid mille ma siiski allkirjastasin, et vältida riigi hävingut ja pankade kokkukukkumist," rääkis ta.

Tsipras lisas, et ta võitles selle nimel, et ei kärbitaks palku ja pensione, ning väitis, et praegused tingimused on leebemad, kui need, mida varem pakuti.

Valitsusjuht kritiseeris ka Kreeka võlausaldajaid ning lausus, et viimased soovisid Ateenale "kätte maksta".

Tsipras on hoiatanud, et Kreeka pankade uksed ei pruugi avaneda enne seda, kui Ateena ja eurotsooni vaheline lepe lõplikult kinnitatakse. Selleks võib aga kuluda kuni kuu aega.

Tsiprase intervjuu leidis aset pärast seda, kui rahandusministeerium esitas parlamendile heakskiitmiseks abiprogrammi tingimuseks olevat kasinuspoliitikat rakendava seaduseelnõu, mis tähendab mitmete mahukate reformide algust. Seaduseelnõu tuleb esmaspäeval sõlmitud kokkuleppe kohaselt parlamendis heaks kiita kolmapäeva õhtuks.

Tingimustele on aga vastu mitmed Tsiprase partei- ja koalitsioonikaaslased ning selleks, et eelnõu parlamendist läbi läheks, on vaja poolthääli ka opositsioonisaadikutelt. Kuigi on tõenäoline, et need poolthääled saadakse kokku, võib ikkagi oodata ees valitsusremont ning välistada ei saa ka ennetähtaegseid valimisi.

Kasinus- ja kärpepoliitika lõpetamine oli üks Tsiprase Syriza partei peamisi valimislubadusi, samuti öeldi kasinuspoliitikale sisuliselt "Ei" ka äsja aset leidnud referendumil. Ka paljud kreeklased, kellega ajakirjanikud on tänaval rääkinud, on imestanud, et miks olukorras, kus referendumil öeldi "Ei", vastas valitsus Brüsselis karmile kasinuspoliitikale ikkagi "Jah".

Esmaspäevase kokkuleppe sisu

17 tundi kestnud läbirääkimiste järel saavutasid euroala riikide valitsusjuhid esmaspäeval kokkuleppe, mis võib tuua Kreekale uue abipaketi. Vastutasuks nõutakse Kreekalt reforme. Võla "korstnassekirjutamisega" euroala juhid ei nõustunud.

-- Kreeka parlament peab andma hiljemalt kolmapäevaks heakskiidu reformidele, millega muudetakse pensionisüsteemi, suurendatakse maksulaekumist (eelkõige läbi käibemaksuerisuste vähendamise), liberaliseeritakse tööturgu, erastatakse elektrivõrk ning pikendatakse kaupluste lahtiolekuaega.

-- Euroala riigid on põhimõtteliselt nõus alustama läbirääkimisi 82-86 miljardi euro suuruse laenupaketi üle.

-- Raha tuleb peamiselt Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM), kuid järgmise aasta märtsist alates peaks panustama ka IMF.

-- Kreeka hakkab haldama fondi, kus 50 miljardi euro ulatuses varasid. See on osa mehhanismist ESM-i abilaenu tagasimaksmiseks. Pool 50 miljardist eurost läheb Kreeka pankade rekapitaliseerimise rahastamiseks ning ülejäänu suunatakse Kreeka võlakoorma vähendamisse ning investeeringuteks.

-- Kreeka saab maksejõuetuse vältimiseks abiraha ka ESM-i väliselt. Tõenäoliselt antakse järgmiseks esmaspäevaks 7 miljardit eurot ja augusti keskpaigaks veel 5 miljardit.

-- ESM-i abilaenust kasutatakse umbes 10 miljardit dollarit kohe Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks, kuid pangad võivad vajada veel 25 miljardit.

-- Euroopa Keskpank ja euroala rahandusministrid jälgivad tähelepanelikult, kas ja kuidas Kreeka kokkulepitut täidab.

-- Läbirääkimised ESM-i abipaketi üle saavad alata vaid siis, kui selleks on heakskiidu andnud Soome, Saksamaa ja Kreeka parlamendid.

-- Eurotsoon on vajadusel valmis pikendama Kreeka laenumaksete tähtaega, kuid võlga ei kanta maha.

-- Euroopa Komisjon püüab leida ESM-i abilaenu väliselt veel 35 miljardit eurot, et aidata Kreekal majanduskasvu saavutada ja töökohti luua.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: