Michal: lähiaastatel on plaanis Ida-Virumaale luua kuni 3000 uut töökohta
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal arutas täna Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimehe Priit Rohumaa ja tehnikadirektori Meelis Eldermanniga tööhõive olukorda Ida-Virumaal ja kuidas seal töökohti juurde luua. Michal märkis, et lähiaastatel on plaanis Ida-Virumaale luua kuni 3000 uut töökohta.
Ida-Virumaal kavandatavad koondamised Eesti Energia kaevandustes ja keemiatehases Nitrofert toovad piirkonda juurde enam kui 600 töötut. Nendest osa saab uuesti tööle võtta VKG, rakendades neid oma taasavatavates õlitehastes. Kokku saab tööd 300 inimest.
Kristen Michal ütles ERR-ile, et töökohti loob juurde ka Ida-Virumaa tööstuspark, kuhu aasta lõpuks on plaanis luua kokku 500 uut töökohta.
"Lähiaastatel on plaanitud Ida-Virumaale luua 2000-3000 uut töökohta," ütles Michal. Ta lisas, et mullu loodi Ida-Virumaal juurde üle 5000 töökoha.
"Kindlasti me jälgime ja tegutseme selle nimel, et uusi töökohti tuleks juurde. /.../ Riik on päris palju investeerinud Ida-Virumaale. Kui vaadata eelmist Euroopa Liidu perioodi, siis Ida-Virumaale investeeritud vahendid olid ühed suuremad, jäid alla ainult Harjumaale ja Tartumaale tehtud investeeringutele. Ka järgmisel perioodil on meil plaanis neid investeeringuid jätkata," rääkis Michal.
Samuti on tema sõnul väga tõhus meede olnud uute tööstusparkide rajamine, kus tuleb uusi ettevõtteid ja inimesed saavad mitmekesisemat tööd.
Michal viitas, et kui töötuks jäänutel on vaja ümberõpet või uut spetsialiseerumist, siis selleks on töötukassal võimalused olemas.
Küsimusele, kas Ida-Virumaa töötus on Eestile julgeolekuoht, vastas Michal, et riigi huvi on see, et inimestel oleks väärikat ja tasuvat tööd ning seejuures ei ole oluline rahvus ja keel. Ida-Virumaa töötusele kui potentsiaalsele julgeolekuohule viitasid Balti Vene Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Martin Hurt.
Euroopast raha küsimiseks vajadus puudub
Töötukassa pressiesindaja Küllike Heide kinnitas üleeile ERR-i uudisteportaalile, et töötukassal on võimekus Ida-Virumaa tööturu olukorrale reageerida olemas.
"Ühelt poolt on töötukassal pakkuda erinevaid teenuseid ja teisalt piisavalt ressurssi hüvitiste ja toetuste näol, nii saame toetada nii koondatavaid kui ka tööandjaid," märkis ta.
Eurosaadik Urmas Paet pakkus, et Eesti võiks Ida-Virumaa koondamistega seoses pöörduda Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondi poole toetuse saamiseks, et koondatavatele võimalikult kiiresti uus töö leida.
Michali sõnul on see võimalus olemas, ent selle järele puudub vajadus, sest töötukassal on töötusega tegelemiseks piisavalt reserve, täpsemalt üle 610 miljoni euro.
Rohumaa: põlevkivisektor on kriisi äärel
VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa kurtis, et hetkel on põlevkivisektor väga habras. "Põlevkivisektor tervikuna nii energeetika kui ka õlitööstuse poolelt on praegu kriisi äärel. Me suhtume olukorda väga tõsiselt ja arvame, et madalseis võib kesta pikemalt," märkis ta.
"Siin on väga palju riigil ära teha, et seadusloome ja maksupoliitika aitaks kaasa tööstust hoida ja kasvatada," lisas Rohumaa.
Samas märkis Rohumaa, et tööjõu mõttes on keemiatööstust Ida-Virumaal väga hea arendada, sest on saadaval oma ala spetsialiste.
Kõige suurem mõju põlevkivisektorile on Rohumaa sõnul Venemaa majandusel. "Väga halvas seisus Venemaa majandus lähinaabritel elu paremaks ei tee."
Toimetaja: Aleksander Krjukov