Vahur Made: Venemaa ootab Iraani jõulisemat lavale astumist ({{commentsTotal}})

Iraani president Hassan Rouhani ja Venemaa president Vladimir Putin BRICS riikide kohtumisel
Iraani president Hassan Rouhani ja Venemaa president Vladimir Putin BRICS riikide kohtumisel Autor/allikas: Reuters

Eesti Diplomaatide Kooli asedirektori Vahur Made hinnangul näitas Iraani ja suurriikide vahel sõlmitud tuumalepe, et Teheran soovib eelkõige panustada "normaalse riigi" kuvandi tagasisaamisse. Samas leidis ta, et Venemaa toetus lääneriikide püüetele tuumalepet sõlmida on praeguste jahedate suhete kontekstis kummaline, kuid Moskva loodab Iraani jõulisemale nö lavale astumisele Lähis-Idas.

Vahur Made sõnul võib tunduda lausa kummaline, et Venemaa osales Iraani tuumakõnelustel samal pool lauda USA ja Euroopa Liiduga. "Venemaa oli Iraani kõneluste juures kogu aeg püsivalt USA-d toetav," ütles Made ERR-i uudisteportaalile antud kommentaaris.

Tema näeb ühe põhjusena Venemaa soovi vältida täielikku lääneriikide kehtestatud isolatsiooni sattumist ning seetõttu pakkusid läbirääkimised hea võimaluse Venemaale end Läänele vajalikuks teha.

"Nüüd, kui tuumalepe on sõlmitud, on kiirelt osutatud sellele, et nafta hind hakkab langema, mis peaks Venemaa jaoks tooma kaasa senisest veelgi suuremaid majandusraskusi," selgitas Made, kes aga lisas, et Moskval on olnud Iraani suunal konstruktiivse läbirääkija rolli mängides ka oma kindlad tulevikku vaatavad eesmärgid, sest tegelikkuses näeb Venemaa Iraanis potentsiaalset relvade ostjat.

"Samuti loodavad venelased, et Iraani senisest jõulisem "lavale astumine" toob kaasa Lähis-Ida konflikti, kus nii Saudi Araabia kui Iisrael on Iraani vastased, edasise pingestumise tasemeni, kus Lääs on sunnitud Venemaaga Ukraina osas kompromissidele minema," arutles välispoliitika ekspert.

Made väitel võidakse Moskvas isegi loota, et millalgi tulevikus kutsutakse Venemaad üles Lähis-Idas koos lääneriikidega sõjaliselt sekkuma.

"Lühidalt kokku võttes näib, et Putin loodab praeguse kriisi nii Ukrainas kui Lähis-Idas üle elada ja tema visioonis on võimalikud kriisijärgsele Venemaale soodsad geopoliitilised arengud," leidis Made.

Iraan soovib naasta "normaalsete riikide" hulka

Seejuures rõhutas ta, et Iraan suudab positsioone tugevdada vaid siis, kui ta tõepoolest saavutab tänaste sanktsioonide lõdvendamise. "Eriti oluline on Teherani jaoks loomulikult naasmine rahvusvahelisele naftaturule," ütles Made.

Arvestades seda konteksti, võtab Iraan kindlasti vastu koostööd igalt suunalt, kust seda pakutakse. Made hinnangul ei pruugi tähendada Iraani tihedam koostöö BRICS-i riikide ja Shanghai koostööorganisatsiooniga seda, et riik liiguks Venemaa poliitika kiiluvette. "See võib tähendada pigem Hiina mõju suurenemist Iraanis," arvas Made.

Teoorias pole tema sõnul välistatud ka see, et end majanduslikult paremini tundma hakkav Iraan defineerib end Lähis-Ida suveräänse suurjõuna, kes võtab konfliktselt vastu piirkonna teiste suurjõudude esitatud väljakutsed.

"Kuid vähemalt praegu arvan, et Iraan soovib rohkem panustada "normaalse riigi" kuvandi tagasisaamisesse ning on meelestatud eelkõige Lääne-suunalise koostöö vaimus," leidis diplomaatide kooli asedirektor.

Kreml pöörab pilgu lõunasse

Vahur Made arvates mõjutab Iraani tuumalepe Eestit kaudselt. "Näeksin mõju eelkõige selles, et Venemaa on sunnitud taas rohkem pöörama tähelepanu lõunasuunale ja meie piirkond ei pruugi olla Moskva jaoks lähemas tulevikus eriti prioriteetne," arvas ta.

Samas peaksid madalamad naftahinnad Eesti majandusele kindlasti positiivselt mõjuma. "Ühiskondlik surve kütusefirmadele nende kasumimarginaali selgele sidumisele nafta maailmaturuhinnaga peaks Eestiski olema selgem ja tugevam," lausus Made.

Ta rõhutas, et kõik ootavad tuumaleppe sõlmimise tulemusena positiivset stsenaariumi, kuid Made juhtis tähelepanu asjaolule, et Iraanil on Lähis-Idas palju vastaseid ning konflikti eskaleerumine on võimalik. Konfliktiosaliste pikka nimekirja võib lisada ka kurdid, kes on asumas oma riiki looma ning kelle rahvuskaaslasi elab hulgaliselt ka Iraanis.

"Leian, et Eesti peaks lähitulevikus kaaluma saatkondade avamist nii Riyadhis kui Teheranis," märkis Made.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: