Vabariigi juubeliks tahetakse restaureerida Patarei merekindluse katus ({{commentsTotal}})

Et peatada Patarei merekindluse lagunemine, on Riigi Kinnisvara AS võtnud eesmärgiks Eesti 100. sünnipäevaks restaureerida Patarei merekindluse katuse. Tööde teostamiseks on vaja leida poolteist miljonit eurot.

Kolmekorruselise hoone teisel korrusel viibides lausa niriseb laest vett, nii et uus katus on tõesti hädavajalik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Patarei vangla on Riigi Kinnisvara AS-le kuulunud alla nelja aasta. Selle aja jooksul on tehtud jooksvalt mitmeid katuseparandustöid ligikaudu 22 000 euro väärtuses.

Ajaloolise hoone katus tahetakse täies mahus restaureerida selle algsel kujul, nii nagu see 1840ndal aastal valmis. Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste selgitas, et ajalooline katus tuleb punasest katusekivist, nii nagu ajaloolised katused ikka Tallinnas on olnud.

Riigi Kinnisvara AS-i Põhja piirkonna halduri Gerth Rahneli sõnul on Patarei vangla olnud 3 miljoni euroga müügis juba 6-7 aastat, kuid selle aja jooksul pole investorit leitud.

"Investorite leidmisel on peamiseks mureks selle kogumaksumus, et teha see vastavalt muinsuskaitse nõudmistele korda. Selleks kulub väga suur summa ja nii era- kui avaliku sektori rahasid," selgitas Rahnel.

Trivimi Velliste sõnul peaks merekindlusesse kolima Eesti sõjamuuseum, mis on selleks juba palju samme astunud. "Aga siin võiks olla ka külma sõja muuseum, kommunismiohvrite muuseum, võibolla ka okupatsioonide muuseum saab siia laieneda ja muidugi patarei enda muuseum. See hõlmaks ehk kolmandikku kogu Patareist, aga ülejäänud 2/3 jaoks tuleks erainvestoril lahendus leida."

Lähipäevil esitab muinsuskaitseselts Patarei merekindluse Europa Nostra seitsme enimohustatud kultuurimälestise kandidaadiks.

Toimetaja: Sven Randlaid



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: