Suri professor Rein Vihalemm ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rein Vihalemm (1938-2015)
Rein Vihalemm (1938-2015) Autor/allikas: Ove Maidla/Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli ja Eesti filosoofia kogukonda on tabanud suur kaotus, lahkunud on silmapaistev teadusfilosoof professor Rein Vihalemm, teatab Tartu Ülikool oma järelhüüdes.

Rein Vihalemm sündis Pärnus 9. detsembril 1938.a. Ta lõpetas 1957. a L. Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli, 1963. a TRÜ füüsikalise keemia erialal (kiitusega) ning 1966. a aspirantuuri filosoofias. 1969. a kaitses Vihalemm NSVL TA Filosoofia Instituudis kandidaadiväitekirja.

Rein Vihalemm jõudis töötada Tartu ülikoolis filosoofia õppejõuna kokku 49 aastat. Alustades 1966. a. õpetajana, valiti ta 1992.a. TÜ korraliseks teadusfilosoofia professoriks. Tema algatusel loodi teadusfilosoofia õppetool, mille hoidja ta oli 2004. aastani. 2005. a kuni tänaseni töötas Rein Vihalemm erakorralise professorina. Vihalemm juhendas paljusid magistri- ja doktoriväitekirju, tema õpilaste hulgas on erinevate teadusalade esindajaid.

Tema teadusfilosoofilised tööd on pälvinud rahvusvahelise tuntuse. Ajakiri ”Problemos” kirjutas Rein Vihalemma hiljutise juubeli puhul temast kui Baltimaade kõige mõjukamast teadusfilosoofist. 2011. aastal nimetati ta Helsingi Ülikooli juures tegutseva Collegium for Advanced Studies liikmeks.

1979. aastast oli ta Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse liige, sh juhatuse liige ja teadusfilosoofia sektsiooni esimees. Ta oli Rahvusvahelise Keemiafilosoofia Seltsi asutajaliige (1997). Ta oli TÜ filosoofia osakonna nõukogu liige ja aastatel 1998–2004 selle esimees, filosoofia ja semiootika instituudi loomisest ka selle nõukogu liige.

Rein Vihalemm oli arvukate teadusartiklite ja raamatute autor. Tema koostatud kogumik ”Teaduse metodoloogia” (1979) nagu ka tema raamatud ”Ühe teaduse kujunemislugu” (1981) ja ”Teadusfilosoofilisest vaatepunktist” (2008) on olnud teejuhiks paljudele teadlastele ja filosoofidele. 2001. aastal ilmus Kluweri kirjastuses tema koostatud ”Estonian Studies in the History and Philosophy of Science”, mis asetas Eesti teadusfilosoofide tekstid rahvusvahelisele areenile.

Tema peamised uurimisvaldkonnad olid teadusfilosoofia, epistemoloogia, keemia ja selle ajalugu ning (teadus)filosoofia ajalugu Eestis. Vihalemm oli seisukohal, et inimtunnetuse ja teaduse mõistmiseks tuleb õppida tundma teaduse arengulugu ja omaaegset konteksti. Seda vaatles ta ennekõike keemia näitel. Ent ta tegeles ka laiemalt küsimustega, millega teadus tegeleb ning mis teadus ise on. Vihalemma loodud F-teaduse mudel aitas mõista, miks on just füüsika kujunenud etalonteaduseks ja kuivõrd see etalon on rakendatav kõigile teadustele.

Sügava ja originaalse mõtlejana õhutas Rein Vihalemm kõigi valdkondade teadlasi mõtlema oma teaduse metodoloogiliste küsimuste üle ning aitas kaasa paremale üksteisemõistmisele erinevate teaduste vahel. Tema enda tarkus, sallivus ja kõrged eetilised põhimõtted olid eeskujuks kõigile, märgitakse järelhüüdes.

Rein Vihalemma suureks hobiks oli jõel paadist kala püüdmine. Surm tabas teda siis, kui ta oli parajasti tegelemas Pärnu jõel oma meelisharrastusega.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: