Olev Kalda: suurim riskitegur seakatku levikul on inimene ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on seoses sigade Aafrika katkuga kehtestatud nõuete täitmist kõikides farmides pidevalt kontrollitud, kuid suurim risk haiguse levikul on tema hinnangul inimfaktor.

Veterinaar- ja toiduamet tuvastas kahes Viljandimaa ja ühes Valgamaa seafarmis sigade Aafrika katku tekitaja, mille tõttu tuleb hukata üle 500 sea.

"Julgen väita, et abinõusid neis konkreetsetes farmides järgiti ja teistes samuti. Nõuete täitmist oleme järjepidevalt kontrollinud," kinnitas Kalda "Aktuaalses kaameras".

"Oleme seni teostanud kontrolli oma parimate teadmiste ja võimaluste kohaselt ja seda ka jätkame. Uurime, mis konkreetselt tingis haiguse leviku just neisse farmidesse ja kui midagi peaks kooruma, millest õppust võtta, siis seda ka teeme," lisas ta.

Absoluutseid meetmeid sigade katku vastu Kalda sõnul ei ole. "On tõhusaid ja on vähemtõhusaid. Neid kombineerides oleme suutnud suurema leviku ära hoida. Seni oli õnnestunud ära hoida ka kodusigade nakatumine," rääkis ta.

Kalda lisas, et VTA andmetel nakatunud sigadega farmidel teiste kodusigade pidajatega seos puudub ehk ohtu teistele sigalatele ei tohiks olla.

Kalda tõdes siiski, et kuni sigade katku esineb looduses, on kõik seafarmid ohus. Nende ohtude vastu aitavad aga väljatöötatud meetmed, millega seapidajad ka kursis on.

"Suurim riskitegur haiguse leviku puhul on inimfaktor ehk kui inimene eksib, jätab midagi tegemata või teeb midagi valesti - jutt käib konkreetselt seapidajatest või teistest isikutest, kes farmi külastavad - , siis on oht, et see levib ka teistesse farmidesse," selgitas ta.

Seoses kodusigadel Aafrika katku avastamisega teeb Euroopa Komisjon tõenäoliselt veel juulikuu jooksul otsuse, kas piirata Eesti sealiha eksporti teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja millisele geograafilisele ulatusele see keeld rakendub.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: