Uuring: üheksa suurimat ohtu seoses pagulastega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1437542781000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Siseministeeriumi tellitud uurimistöö hoiatab, et ametnikud ei suuda tuvastada, kes tahavad pagulastena Eestisse kolida, samuti võib sisseränne suurendada kuritegevust ning tuua kaasa veel mitmeid ohte.

Äsja siseministeeriumi avalikustatud uuring “Rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja -paigutamise programmides osalemise võimalikud riskid Eesti sisejulgeolekule” näitab, et pagulaste sissetoomisega on seotud rohkelt hädaohte, kirjutab Eesti Ekspress.

Uuring loetleb sisserändest tulenevateks kitsaskohtadeks isiku tuvastamist ja vastuvõtu kriteeeriumidele vastamise tuvastamist, ohtu avalikule korrale ja kuritegevuse kasvu, sotsiaalkaitsesüsteemi koormamist, ohtu sotsiaalsele sidususele ning pagulaste segregatsiooni, äärmusluse kasvu, ohtu tööturule ja majandusele, ohtu riigiidentiteedile ja kultuurile, terrorismi ohu kasvu ja ohtu riigi poliitilisele stabiilsusele.

Üks uuringu autoritest Eva-Maria Asari tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et isikute tuvastamine on üks suuremaid probleeme, sest tihtipeale on põgenikud oma dokumendid kaotanud või meelega hävitanud. Siis peab vastuvõttev riik ise nende inimeste taustakontrolli tegema.

"Kas saata oma eksperte pagulaslaagritesse nende inimestega kohtuma või võimalik on ka, et ÜRO pagulasameti poolt tehakse see esmane isikutuvastamise protseduur läbi - on võimalik tugineda ainult sellele või saata ka oma ametnikke," selgitas Asari.
Tema sõnul võib ka kokku leppida, et tuvastamata isikuid vastu ei võetagi.

Teine probleemide ring seostub sellega, kuidas korraldada pagulaste lõimumist uude ühiskonda. "Kui vastuvõttev riik ei paku talle näiteks kohanemistegevusi, siis sellest tulenevalt, kui ta ei hakka õppima kohalikku keelt, on tal vähem võimalusi leida tööd ja ta võib muutuda koormaks sotsiaalkaitsesüsteemile, võib minna pahuksisse seadusega," rääkis Asari.

Uurimistööst selgub, et paljud riigid on selgesõnaliselt märkinud pagulaste ohtu riigi julgeolekule - näiteks Taani, Iirimaa, Prantsusmaa, Soome, Norra, Rumeenia ning avalikule korrale - näiteks Soome, Belgia, Holland, Taani, Tšehhi, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia ja rahva tervisele - näiteks Iirimaa, Taani, Tšehhi, Soome, Rumeenia.

Näiteks kasutavad Austria, Belgia, Tšehhi, Soome, Saksamaa, Suurbritannia ja Norra pagulaste vastuvõtmisel julgeolekuasutuste abi.

Siseministeerium: tegutseme selle nimel, et ohte ei tekiks

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi sõnul koostab siseministeerium pidevalt riskianalüüse ja kaardistab võimalusi erinevate ohuolukordade lahendamiseks ning selliste plaanide koostamise mõte on üks – vältida ohtude tekkimist ja olla vajadusel valmis nendega tegelemiseks.

"Tänases Eesti Ekspressis kajastatud uuring toob välja võimalikud rändeteemat puudutavad ohud. Vähem on artiklis kajastatud aga uuringus välja toodud meetmeid, mida soovitatakse kasutusele võtta, et nende ohtude realiseerumist vältida," märkis Mägi.

Tema sõnul on aga võimalikud lahendused uuringu kõige olulisem osa, sest need annavad olulisi soovitusi edasisteks tegevusteks.

"Näiteks on lahendustena välja toodud vastuvõetavate inimeste taustakontroll, kohanemisprogrammide ja vajalike sotsiaalteenuste pakkumine, riigi kutuuriruumi sobivate inimeste eelistamine ja pagulaste hajutamine erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Kõik need meetmed on Eestil pagulastega tegeledes ka täna töös," ütles Mägi.

Mgi kinnitusel pole aga uuringus toodu lõpuni kohaldatav Eesti oludele, sest näiteks kirjeldab uuring sisserände ohte tuginedes rahvusvahelisele teaduskirjandusele ja teiste riikide kogemusele.

"See aga Eesti oludesse ei sobi, kuna analüüsitud riikide – Austria, Taani, Ühendkuningriigid, Holland, Saksamaa, Tšehhi, Norra ja Soome – sisseränne pole kaugeltki võrreldav Eesti sarnaste numbritega. Näiteks jõudis Saksamaale eelmisel aastal üle 200 000, Rootsi 81 000 ja Soome üle 3500 asüülitaotleja. Uuringu üks peamisi järeldusi on, et riskide realiseerumise vältimiseks on kõige olulisem aspekt sisserände massiivsuse vältimine," kinnitas Mägi.

Mägi sõnul jõudis Eesti Brüsselis peetud läbirääkimistel kokkuleppele, mille kohaselt võetakse vabatahtlikult vastu alla 200 põgeniku ning sellise inimeste arvu puhul on Eestil võimalik läbi viia põhjalik taustakontroll, kusjuures on õigus vastuvõtmisest keelduda, kui isik on ohuks riigi julgeolekule.

"Kõikvõimalike ohtude kaardistamise eesmärk ongi olla valmis juhuks, kui selline vajadus peaks kunagi tekkima," kinnitas Mägi.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson tunnistas "Aktuaalsele kaamerale", et riskide ennetamisega tuleb tegeleda.

"Kindlasti osad neist on suuremal või vähemal määral riskid, mille peale tuleb mõelda ja ka vastavaid meetmeid rakendada, et neid riske maandada. Tegelikult koosnes see uuring ju suurelt osalt mõttekäigust, et kui meil on oht A, kuidas siis seda tegevusega B maandada," selgitas ta.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: