Triin Toomesaar: poliitikasaated, üheksakümnendatest välja! ({{commentsTotal}})

Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja programmi
Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja programmi "Noored Kooli" vilistlane. Autor/allikas: Kristjan Klaats

Et Eesti poliitikas toimuva jälgimisest oleksid nii suve- kui suusakuudel huvitatud ka pealekasvavad nutipõlvkonnad, tuleks poliitikasaadete tegijatel viimaks üheksakümnendatest lahti lasta ning kokku panna vähemalt ükski püsisaade, mis võtaks arvesse võimalusi ja muutusi, mida 21. sajandi teisel kümnendil pakkuda on, kirjutab politoloog Triin Toomesaar.

Suvi. Tü-tüü-dü-tü-tü. Sillerdav suvi. Tü-tüü-dü-tü-tü... Enamik poliitikuid on ekraanidelt ja leheveergudelt kadunud ning kui poleks pagulasi, kelle tuleku või oleku pärast teineteist (veel) verbaalsete kaigastega nüpeldada, kiruksime üheskoos kehva suusailma, pistaksime põõsastelt-peenardelt head ja paremat põske ning sussutaksime, kerge kilk peas, erinevaid lihatooteid. Või oodake, seda eelnevat me teeme vist pagulaste teemal vaidlemise kõrval niikuinii.

Volinike ja rektorite toolide mängud, Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist või isegi Aafrika seakatk, rääkimata mistahes muudest teemadest, jäävad päiksepruunide (või sel aastal pigem pilvehallide) ja marjamaitseliste suvemälestuste kogumise vahele peitu. Ettenägelik poliitik langetaks kõik vähegi vaieldavad või ebapopulaarsed otsused just nüüd, sest pimeda sügise saabumise ja kurgede lahkumise ajaks on patud kas ammu unustatud või vähemalt andeks antud.

He-ei, suvi. Tü-tüü-dü-tü-tü.

„Suurpoliitika ei suvita,“ kirjutas Eesti diplomaat Karl Robert Pusta oma märkmetes1 mõned aastad enne teist ilmasõda. Vaadates meie rahvusringhäälingu viimase kahe kuu saatekavu, siis näib, et mitte ainult eelvihjatud tavasuvitaja, vaid ka saatetoimetajate ja programmikoostajate hinnangul 21. sajandi suvises Eestis poliitikat – suurt ega väikest – ei tehta ning maailmaski toimuv on võimalik kokku võtta paari uudisnupuga „Aktuaalses kaameras“. Poliitikasaated on (üksikute raadioeranditega) puhkusel. Tü-tüü-dü-tü-tü.

See kõik on nii üheksakümnendad!

Priit Simson küsis ühes Eesti Päevalehe maikuises repliigis2, miks „Foorum“ suvepuhkusele läheb, kui kodumaises poliitikas toimub ka juunis, juulis, augustis tegelikult nii mõndagi. Rahvusringhäälingu vastust repliigile ei järgnenud, nii et järgnev loetelu pika eetrivaikuse põhjendustest on pelgalt minu oletus:

a) puhatakse, sest õpetajad, parlamendisaadikud ja kes-iganes-teised ju ka puhkavad;
b) puhatakse, sest seen ja mari ootavad metsatukast üles korjamist ja purki panemist ja/või
c) puhatakse, sest arutelusaadete toimetused on otsustanud terve suve agaralt tegeleda uute formaatide välja töötamisega.

Viimane variant on küll lausa hingestatud lootus, sest minu, püsivaataja hinnangul ei hiilga näiteks „Vabariigi kodanikud“, „Foorum“ ega ka „Välisilm“ uuenduslikkusega, kusjuures sageli koperdab ka saate potentsiaalne sisukus iganenud formaadi taha.

Nii pealekasvav kui ka mõni aeg tagasi juba täis kasvanud nutipõlvkond ei viitsi naljalt üle 140 tähemärgi korraga lugeda. Ööpäevaringselt on kättesaadavad erinevad üleilmsed videokanalid, kusjuures sarju, filme ja saateid ei vaadata-kuulata enam nende eetrisolemise ajal, vaid täpselt siis, kui huvilistele endile sobib. Info liigub nii kiiresti, et 10 minutit ooteaega tundub juba liiga pikk, ning kui värske teabekillu juurest puudub graafik, foto või muu visuaalne täiendus või vähemalt väike naligi, on oht, et see jääb andmemüras tähelepanuta.

Ometi pakub enese üle uhke e- ja innovatsiooniriigi rahvusringhääling ühetaolisi tunnipikkuseid vestlussaateid, kus külalised istuvad või seisavad ühel kohal, teemat täiendav ning tausta laiendav info piirdub erutava muusika saatel ette loetud tõsiste tsitaatidega ning arvutigraafikat kasutatakse selleks, et saatejuht saaks teeselda hologrammarvutil trükkimist.

Veel enam – selmet sotsiaalmeedia kanalites oleks võimalik leida ja taaslevitada lühikokkuvõtteid põnevamatest momentidest, peab huviline järele vaatama terve saate. Vaatajate kaasamine piirdub saatesse helistamise-kirjutamise või pahatihti kentsakalt üles ehitatud telefonihääletuse võimalusega. Tahaks ohata: „Poisid-plikad, see kõik on nii üheksakümnendad!“

Kas juhtida või järele sörkida?

Olgu, talvise „Valimisstuudio“ ajal käis Twitteris hashtag’ide – trellitatud märksõnade – abil vilgas paralleelarutelu, mis jõudis mingis mahus ka teleekraanile, olles värskendavaks täienduseks poliitilistele ühekõnedele, mida me ennatlikult debatiks kipume kutsuma. Valimistulemuste ühisootamine oli samuti täis graafikuid ja värske info uuel moel esitamise püüdlusi.

Ent esimene „Foorum“ pärast parlamenti kaks uut erakonda toonud märtsivalimisi oli jälle... no, nagu mistahes „Foorum“ enne neidsamu märtsivalimisi.

Mida arvaksime õpetajast, kes ei suuda muutunud maailmaga kaasas käia, kasutades juba ma-ei-tea-mitmendat aastat sama töö- ja tunnikava, vaevumata rakendama uusi õppemeetodeid ja -vahendeid, arvestamata sellega, et klassikomplekt on vahepeal poole võrra kasvanud, kusjuures nii mõnigi uus õpilane on käitumisraskustega või vajab vähemalt esialgu järeleaitamist?

Mida arvame, kui sarnase mustri järgi tegutsevad Eesti poliitikasaadete loojad?

Eraldi võib vaielda, mis on üldse ühe poliitikasaate eesmärk. Kas juba niigi asjast huvitatud inimestele täiendava, ent siiski tagasihoidliku arutelukanali pakkumine või üldrahvaliku poliitteadlikkuse tõstmine? Kas eesmärk on parajasti üles kerkivatel teemadel järel sörkimine või võiks siin olla ambitsiooni ka poliitilist päevakorda juhtida?

Kodumaised erakanalid pole seni olnud ega ole ilmselt ka lähiaastatel ühegi sisuka ja selgelt poliiti(ka)lise fookusega saate ekraanile toomisest huvitatud, rääkimata teemapüstituste teadlikust juhtimisest. Muu hulgas just seetõttu on rahvusringhäälingul omamoodi kohustus võtta vastutus, kujundamaks ja suunamaks aktuaalseid aruteluteemasid, pidades silmas laiemat ühiskondlikku heaolu ning riigi arengut, selmet (aeg-ajalt liigset) poliitilist neutraalsust säilitada püüdes poliitlombi serval pealiskaudselt solberdada.

Mistahes poliitikasaatel oleks suurepärane võimalus aidata massinfo sõkaldest vajalikud terad välja sõeluda ning mh video- jm vahendite abil selgitada, laiendada, tõestada ja ümber lükata ning olla vahendiks, mis selgitab lihtsalt ning mitmekülgselt lahti sõlmpunktid, mida paljud kas rumal näimise kartuses või lihtsalt teadmatusest ei küsi. Peavooluteemadest erinevaid ning esmapilgul ehk kodumaise elu jaoks kaugetena näivaid, ent ometi olulisi probleeme, mida lahti hammustada ja läbi närida, jätkub, kui oldaks vaid valmis kõrvale astuma kellegi teise poolt ette näidatud rajalt.

Praegu on aga nii „Välisilm“, „Vabariigi kodanikud“ kui „Foorum“ suuresti kitsa (ja unetu) vähemuse üheülbaline privaatlõbu, mida isegi see vähemus naljalt iga kord vaadata ei võta, kuna saadete eetrisolemise ajaks on virtuaalmaailmast saadud kätte kõik, mis vaja, ja rohkemgi veel. Seda enam, et infoühiskonnas näib nädal, mis iga nimetatud saate osa vahele jääb, juba terve igavik ning harva on vestlema kutsutud tüüpkülalistel juba teadaolevale midagi uut lisada.

Jah, suvel – selleks rõõmudeks antud lühikesel ajal – peab mõistagi mahtuma päikest ja puhkust nii poliitikute, ajakirjanike kui ka vaatajate eludesse, aga et meil kellelgi ei tuleks sügisel nuputada, mis nüüd viimase kolme kuu jooksul maailma- ja kodupoliitikas toimunud on ning miks keegi midagi ei öelnud, kui asjad viltu kiskuma hakkasid, tuleks ühiskondlikul telekanalil hoida poliittundlad püsti ka juunist augustini.

Et toimuva jälgimisest oleksid nii suve- kui suusakuudel huvitatud ka pealekasvavad nutipõlvkonnad, tuleks tegijatel aga viimaks üheksakümnendatest lahti lasta ning kokku panna vähemalt ükski püsisaade, mis võtaks arvesse võimalusi ja muutusi, mida 21. sajandi teisel kümnendil pakkuda on. Tü-tüü-dü-tü-tü.

1 Kaarel Robert Pusta „Kirjad kinnisest majast“
2 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/repliik-miks-foorum-puhkusele-laheb?id=71563101

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: