Piimatootjad nõuavad kriisi tõttu riiklikku rahalist toetust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Venemaa impordipiirangud ja kevadel Euroopa Liidus kaotatud piimakvoot on Eesti piimandussektori viinud juba terve aasta kestnud kriisi, millest väljatulekuks on kiiremas korras vaja riiklikku rahalist toetust, leiavad tootjate esindajad.

Abimeetmete taotlemiseks saadavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Põllumeeste Keskliit ja Eesti Piimaliit homme valitsusele ühis-pöördumise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui veel eelmise aasta augustis oli piima kokkuostuhind ligi 30 senti liitri kohta, siis tänavu augustis maksab piimaliiter 21-23 senti. See on vähemalt viimase kümne aasta kõige madalam kokkuostuhind. Selle nädala alguses Brüsselis toimunud Euroopa piimaturu seirekomisjoni istungil jõuti tõdemuseni, et turu olukorra paranemist ei ole aga oodata veel kuni aasta jooksul.

Selleks, et tänastes tingimustest piimatootmist jätkata, peab näiteks Harjumaal tegutseva Karukämbla farmi peremees Ants Aaman oma esivanemate maad müüma hakkama.

"Tekib lootusetuse tunne, et sa oled oma elutöö rajanud sellele ja kui see peaks liiva jooksma ja sa pead lõpetama, siis on see hingeliselt ja majanduslikult äärmiselt raske. No ma püüan ikka selle üle elada, kuigi see on linlasest ärimehe mõttes täitsa loll jutt, mis ma räägin, et müüd oma vara, et tootmisega hakkama saada," rääkis Ants Aaman.

"Sektor on kriisis ja sektor vajab täna selgelt rahalist abi. Niisama paitegemine ja mõistev suhtumine enam ei aita, vastasel juhul piimakari väheneb drastiliselt. Piimakarja vähenemine on juba alguse saanud. väga palju on praegu farmereid, kes on sunnitud lõpetama raskuste tõttu piima tootmise, nad peavad sellele peale maksma," ütles Eesti Piimaliidu juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Mäletatavasti sai veebruaris piimasektor Brüsselist 6,9 miljonit eurot erakorralist abi ning riik sai loa tootjatele veel sama palju peale maksta. Kuigi Läti ja Leedu selle meetmega oma piimatootjaid toetasid, ei leidnud Eesti riik selleks vahendeid. Kuna riikliku toetuse maksmise luba kehtis kuni märtsikuuni, võib öelda, et tänaseks oleme sellest rongist maha jäänud.

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri sõnul küsitakse Euroopa Komisjonilt septembris see luba uuesti. Iseasi muidugi, kas eelarvest ka raha leitakse, et see summa tootjatele ka maksta.

"Neid valdkondi, kes riigieelarvest täiendavat raha ootavad, on mitmeid - põllumajandussektor ei ole ainuke. Aga loomulikult põllumajandusministeeriumi töö on teha kõike selleks, et kõik need võimalused, mis Euroopa Liidu poolt on meile antud põllumajandussektori toetamiseks, et need ka maksimaalselt ära kasutataks," rääkis põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

"Nad peaksid aru saama sellest, et see toetus on hädavajalik, et teised riigid rakendavad toetusi, ja et see miinimumhind oleks vähemalt 25-26 eurosenti, et oodata ära vähemalt aasta ja siis vaadata, mis turud teevad," nentis Ants Aaman.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: