Valitsuse põhiplaan joomise vähendamiseks: hinnatõus ({{commentsTotal}})

{{1438694777000 | amCalendar}}
Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Eelmisel aastal tarbiti Eestis absoluutset alkoholi 9,9 liitrit iga elaniku kohta. Viimasel viiel aastal on tarbimine püsinud samal tasemel, ehkki viie aasta pärast peaks tarbimine valitsuse plaanide kohaselt jõudma 8 liitrini elaniku kohta. Peamiseks hoovaks tarbimise vähendamisel on valitud aktsiisitõus.

Ehkki nii palju kui majandusbuumi aastatel, Eestis enam ei jooda, on alkoholitarbimine püsinud alates 2009. aastast siiski peaaegu samal tasemel. Samuti juuakse Eestis jätkuvalt rohkem kui kõigis teistes Põhjamaades, ehkki Soome on Eestil kõige tihedamalt kannul.

Samas on Soomes käibel palju piiranguid, mida Eestis ei ole: kui Eestis on 100 000 elaniku kohta 200 kanget alkoholi müüvat kauplust, siis soomes vaid 6. Ka kange alkoholi müügi vanusepiirang on Soomes 20, Eestis 18. Rootsis, kus on müügipiirangutes veelgi kaugemale mindud, on ka alkoholitarbimine väiksem.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Konjunktuuriinstituudi uuringut tutvustanud Marje Josing leidis, et tarbimise stabiilsus on kohati isegi rõõmustav, kuivõrd keskmised palgad on tõusnud kiiremini kui alkoholi hind, mis on peamiseks teguriks alkoholikoguste puhul.

„Kõige odavam on end täis juua kangest õllest. Ja nagu näitab Soome ekspertide hinnang, joob 10% elanikkonnast ära 50% kogu alkoholist,“ tõdes konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Seevastu ollakse päitseid pähe saamas salaalkoholile: illegaalne alkohol moodustab viinaturust alla 20%. See näitaja on kahanenud tasapisi viimase kolme aastaga, ehkki buumieelsele tasemele (10%), kui inimesed said endale rohkem legaalse alkoholi ostmist lubada, pole salaviina tarbimine veel taandunud.

Sotsiaalministeeriumis koostatud riigi sotsiaalpoliitika rakendusdokument, roheline raamat, on seadnud eesmärgiks vähendada absoluutse alkoholi tarbimist elaniku kohta 2020. aastaks praeguselt 9,9 liitrilt 8 liitrile. Selleks nähakse kolme võimalust: tõsta aktsiisi abil alkoholi hinda, vähendada alkoholi kättesaadavust ja piirata alkoholi turundust ning reklaami.

Valitsus on panemas rõhku eeskätt aktsiisitõusule, sest Soome eeskujul vanuse alampiiri tõstmist või kange alkoholi kättesaadavust kauplustest piirata plaanis ei ole.

„Kanget õlut oleks keeruline keelustada, sest kui ütleme, et teatud meetodil alkoholi tootmine on illegaalne, aga teisel meetodil toodetud kange alkoholi, näiteks väga viisaka burgundia veini tootmine ei ole, siis tekib siin just see problemaatika, et miks eelistada üht tootmisviisi teisele,“ selgitas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev ERR-i uudisteportaalile.

„Kange õlle puhul on see hinnakomponent kõige olulisem, sest need, kes seda tarbivad, oskavad väga hästi välja arvutada, et seda on kõige odavam oma eesmärkide saavutamiseks tarbida. See on selgelt aktsiisiküsimus,“ rõhutas Vassiljev.

Samuti leidis minister, et tõsta tuleb ka müüjate teadlikkust, kes täna pole veel piisavalt kursis, et purjus inimesele alkoholi müüa ei tohigi.

„Aga kõige efektiivsem meetod on ikkagi hinnapoliitika ehk siis hinnatõusud,“ leidis minister.

Lisaks jõuab sügisel valitsusse sotsiaalministeeriumi ettepanek keelustada alkoholi elustiilireklaamid, mis meelitavad positiivse kuvandi loomega inimesi enam tarbima.

Josing ei pea aktsiisitõusu kuigi heaks meetmeks, kuivõrd sellega võib kaasneda tootjatepoolne alkoholivarude ettetootmine. Ta tõi näiteks tubakatooted, mille tootmine on suudetud kontrolli alla saada ajaliste maksumärkide abil. Analoogseid piiranguid vajaks tema hinnangul ka alkoholiturg.

Rõõmustavaks võib sotsiaalministeeriumi hinnangul pidada seda, et aasta-aastalt on vähehaaval kasvanud nende inimeste hulk, kes üldse alkoholi ei tarbi: möödunud aastal oli selliseid mehi 17% ja naisi 26%.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: