Aasta külaks valiti Leedri ({{commentsTotal}})

Tänavune Aasta Küla on Leedri küla Saaremaa läänepoolseimast Lääne-Saare vallast. President Toomas Hendrik Ilves andis Leedri külale tunnustuse üle Türi vallas Säreveres alanud Eesti külade maapäeval.

500-aastase ajalooga Leedri küla valiti veebruaris Saaremaa parimaks külaks, juunis lisandus ETV hommikuprogrammi "Terevisioon" rahva lemmiku tiitel. Tänasest on Leedri küla aga kogu Eestimaa parim, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänu sellele, et me seal publiku lemmikuks saime, hästi paljud on meil sel suvel külas käinud. Ja kes on käinud, on ütelnud ka, et nüüd me saame aru, miks teil nii hästi läks. Ongi lihtsalt üks kena koht ja kõigile meeldib see," rääkis Leedri külavanem Indrek Tiitson.

Leedri küla 23 talus elab 68 inimest, neist 15 on lapsed, ja mis eriti tore, ainuüksi viimaste aastaga on külaelanike arv kasvanud veerandi võrra.

"Seal me nägime kõige rohkem sellist meeskonnatööd. Või spordi keeles öeldes: nende inimeste hulk, kes oma küla eest muretsevad ja eestvedajad on, on võib-olla suurem. Suuremat erinevust ei näegi teistega," kommenteeris riigikogu esimees ja konkursi "Aasta Küla 2015" patroon Eiki Nestor.

Eestimaa külade parlament, kokku üle 350 inimese kõikidest maakondadest, peab maapäeva Säreveres pühapäevani.

"Selleaastase Maapäeva juhtmõtteks on "Kuulakem, külad kõnelevad!" Ja selle juhtmõtte taga on soov, et kõigepealt, kui riigis tehakse olulisi otsuseid, mis puudutavad maaelu, kuulatakse ka seda, mida külainimesed soovivad öelda ja alles siis tehakse otsuseid," ütles külaliikumise Kodukant juht Krista Habakukk.

Näiteks on maal liiga keeruline ettevõtlusega alustada, sest investeeringud jõuavad sinna mõnigi kord liiga keerukaid teid pidi.

Toimetaja: Liis Velsker



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: