Nägu kattev riietus on keelatud mitmetes Euroopa riikides, näiteks Belgias ja Prantsusmaal. Belgias võib sellise keelu rikkumise eest saada kahe nädala pikkuse vangistuse või 250 euro suuruse trahvi. Kui tulevikus ei ole avalikus kohas näo katmine lubatud ka Eestis, siis on tõnäoline, et keelu rikkujat ootab siingi ees mingisugune karistus. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul tuleb veel arutada, milline see olla võiks, kuid lisab, et keelu eesmärk ei ole karistamine.

"Eesmärk on just nimelt see, et meie kultuuriruum on selline, kus me oleme harjunud avalikus ruumis inimesi tuvastama. Parem on just praegu need teemad omavahel selgeks rääkida, reeglid kehtestada ja siis on nii meie poolt vaadatuna asjad selged, kui nende inimeste poolt, kes hakkavad siia tulema," selgitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul ei keelustataks kindla nimetusega nägu katvaid riietusi ehk poleks oluline, milline on näokatte kultuuriline või religioosne tähendus. Selge on aga see, et keelu alla läheksid ka islamiusku naiste traditsioonilised peakatted nagu burka või niqaab.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper leiab, et selline riietusesemete keeld piiraks mosleminaiste põhiõigusi. Euroopa inimõiguste kohtus töötanud Rait Maruste aga nii ei arva ja lisab, et see teema on ka juba inimõigustekohtus läbi arutatud.

"Kohus leidis, et selline situatsioon, kus on keelustatud nägu katvate riietusesemete kandmine, on kohane ja see ei riku ühtegi konvensiooniga tagatud õigust, sest ega burka või niqaab ole ju ainus religiooni praktiseerimise vahend. Keegi ei keela inimesel toimetada oma veendumuste ja usu kohaselt muudes valdkondades," selgitas endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste "Aktuaalsele kaamerale".

Islami ekspert Kristi Ockba aga ei mõista, miks on nägu katva riietuse keelamine üldse Eestis arutluse all, sest tema arvates ei ole see siin probleemiks.

"Mina olen kaht naist näinud, kes on oma nägu katnud. Üks neist tegi seda põhimõtteliselt nalja pärast. Ta ütles, et proovib paar päeva seda kanda. Lihtsalt, et näha, milline see reaktsioon oleks. See teine naisterahvas, ma ei tea, kas ta kannab seda ainult siis, kui ta käib islamikeskuses või kannab ta seda ka siis, kui on tänaval," kommenteeris Ockba, lisades, et Eestis burkat või niqaabi kandvad naised on tõenäoliselt turistid.