Jagland: Moldova tuleb kuristiku servalt tagasi tuua ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimesed 27. märtsil Chișinăus kasutatud rõivaid ja muid kaupu müümas
Inimesed 27. märtsil Chișinăus kasutatud rõivaid ja muid kaupu müümas Autor/allikas: AFP/Scanpix

3,5 miljoni elanikuga Moldovast võib saada Euroopale järgmise kriisi allikas ning on võimalik, et see kriis laieneb kaugele üle Moldova piiride, arvab Euroopa Nõukogu peasekretär, endine Norra peaminister Thorbjørn Jagland.

Ta kirjutas päevalehe The New York Times arvamusrubriigis ilmunud artiklis, et viimase kuue aasta jooksul on Moldovas tehtud vähe riigi majanduse ja selle institutsioonide avamiseks, korruptsioon on endiselt üleüldine, riik on endiselt oligarhide kätes ja äärmiselt madalate palkade tõttu lähevad sajad tuhanded inimesed välismaale paremat elu otsima.

Paljud vaatavad senini Brüsseli poole, kuid teised usuvad, et heaolu tooks Venemaa juhitav Euraasia majandusliit. Mõlemat leeri ühendab tuntav vimm müüdava eliidi suhtes. Kui tavaliselt moldovlaselt küsida, kuidas mõjutaksid elu erinevad parteid, öeldakse tavaliselt vastuseks, et neil pole vahet, kirjutas Jagland.

Avalikkuse laialdane frustratsioon on Jaglandi sõnul nüüd saanud piksevarda. Möödunud aasta lõpus kadus riigi kolmest pangast miljard dollarit. See skandaal näitas riigi võimetust kaitsta kodanike huve. Vähesed usuvad, et raha kadumise eest vastutavad isikud jõuavad kohtu ette, või et raha tagastatakse. Moldova leu väärtus on langenud, intressimäärad kõrgustesse kerkinud ja majanduslangus on ähvardav.

Halvenenud on suhted nn Dnestri-äärse vabariigiga (Transnistriaga). Jaglandi sõnul tunnevad Moldovas paljud muret selle üle, et Transnistriast võib saada "järgmine Krimm", ning see õhutab mõningaid inimrühmi Transnistrias Venemaalt kaitset taotlema. Transnistria juhid aga kurdavad, et Moldoval on salalepe Ukrainaga hoida neid majandusblokaadis, ning nad on andnud korralduse mobiliseerida 18-27-aastased Transnistria armee reservväelased. Praegu on täiemahuline sõjaline konflikt ebatõenäoline, kuid sellises pingelises olukorras võivad sündmused väljuda kontrolli alt.

Seoses sellega kutsub Jagland Moldova uut valitsust kiiresti tegutsema. Tema arvates näitavad Ukraina õppetunnid, et tänases Euroopas sõltub riigi stabiilsus ja tugevus pühendumusest demokraatiale ja õigusriigile.

"Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt oli äärmiselt destabiliseeriv, kuid me ei tohi kunagi unustada, et kriis Ukrainas algas inimeste täielikust illusioonide purunemisest oma poliitiliste institutsioonide suhtes," kirjutas Jagland.

Tema sõnul tuleks Moldoval nüüd mõelda oma demokraatlikule julgeolekule. Koos kiirete meetmetega pangandussfääri probleemide lahendamiseks tuleb kohe teha otsused korrumpeerunud ametnike vallandamiseks riigiorganitest. Kõigepealt tuleks uurida süüdistusi kümnete kohtunike suhtes, keda kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamises. Samuti kutsub Jagland Moldova õiguskaitseorganeid üles teha kõik, mis võimalik suure pangaafääri eest vastutavate isikute kinnipidamiseks.

Parlamendil soovitab ta viivitamatult vastu võtta esitatud seaduseelnõu, mis garanteerib prokuratuuri erapooletuse, aga samuti muuta vähem jäigaks saadikupuutumatus ning kehtestada piirangud parteide rahastamisele.

Euroopa Nõukogu peasekretär soovitab ühtlasi tagada Moldova korruptsioonivastaste organite ja peaprokuratuuri sõltumatus, täpselt fikseerida nende volitused ning anda neile reaalsed võimalused tegutsemiseks. Peale selle soovitab ta muuta õigusakte massiteabevahendite kohta, et kõrvaldada monopol selles sfääris ja kaitsta paremini kriitiliselt meelestatud ajakirjanikke.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: