Eesti tatarlane: koraan ei nõua naistelt näo katmist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Pilt on illustratiivse tähendusеga. Autor/allikas: ITAR-TASS/Scanpix

Eestimaa rahvaste ühenduse president Timur Seifullen, kes on päritolult tatarlane, ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et burka keelamine on mõistlik, sest pole mingit põhjendust, miks peaksid Eestis elavad inimesed oma nägu katma. Tema sõnul ei nõu seda ei koraan ega kohalik Eesti elukeskkond.

Timur Seifulleni sõnul säärast sätet, mille kohaselt peavad islamiusku järgivatel naistel näod kaetud, olemas pole. "Küll on olemas nõudmine, et juuksed peavad olema kaetud," ütles Seifullen, kes aga ei osanud täpsustada, miks taoline reegel mosleminaistele seatud on.

Näo katmine on Seifulleni kinnitusel kombeks vaid teatud piirkondades. "Ma ei oska öelda, miks nad seda teevad, kuid võib-olla on sellega soovitud säästa naisterahva nägu päikese eest või on tegemist n-ö "vallavanema" seadusega ehk reegliga, mis on paika pandud teatud piirkondade kogukonnajuhtide poolt," arutles Seifullen, rõhutades, et see pole koraanis kinnitatud karm ja vali seadus.

Seifullen pakkus välja ka, et burka ja niqab'i kandmine võib olla eelreligioosne komme ehk teatud piirkondades enne islami vastuvõtmist võis näo katmise kombestik juba olemas olla. Ta tõi siinkohal näiteks eestlaste kombe pidada suvisel pööripäeval jaanipäeva.

Rahvaste ühenduse president toonitas ka klimaatilisi tingimusi, mis samuti sätestavad teatud reeglid. Näiteks matavad moslemid inimesi surilinades, sest puitu pole saada, ning sealiha söömine on samuti keelatud just elukeskkonna tõttu.

"Lähtudes nendest eripäradest tuleb näha ka kõiki muid kaldeid, mis on eelkõige piirkondlikud," leidis Seifullen. Ta tõi näiteks Afganistani, kus naised traditsiooniliselt katavad oma näo ja keha burkaga, kuigi see ei pruugi tema hinnangul olla sealgi seotud islamiga.

Burkade keelamine on mõistlik

Seifulleni hinnangul on kirgi kütnud küsimuse fookus valesti seatud. "Ma keskenduksin sellele põhimõttele, kas ja mil määral õigustada kaetud nägu," selgitas Seifullen, tuues näiteks märulipolitsei, kes varjab oma nägu tööülesandeid täites ning mässajad, kes katavad oma nägu, et varjata oma identiteeti.

Seifullen leidis, et sellest arusaamast lähtudes oleks burkakeeld mõistlik, sest näo katmine tähendaks Eestis mingis vormis ametikohustuste täitmist või soovi varjata avalikus ruumis oma identiteeti.

"Miks peaks olema inimese nägu põhjendamatult kaetud?" küsis Seifullen. Ta hindas, et see tooks koheselt kaasa komplikatsioone, kuivõrd avalikus ruumis ei ole sellele alust. Põhjendust ei andvat selleks ka islami pühakiri koraan, sest näo katmine ei ole selle järgi kohustus.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: