Ida-Ukrainas kardetakse viimaste rünnakute valguses konflikti ägenemist
Euroopa Liit kutsus Ida-Ukraina konflikti osapooli üles asuma reaalselt täitma Minski relvarahu ning viima raskerelvastus rindejoonelt eemale.
Venemaa president Vladimir Putin kutsus täna kokku julgeolekunõukogu, kus arutas Ida-Ukraina olukorda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Alles mõni päev tagasi maeti Ukrainas Zaporižžjas 57 sõjaväelast, keda ei suudetud identifitseerida. Sõdurid hukkusid sõja kõige tulisemates punktides ehk aasta tagasi Ilovaiskis ja pool aastat tagasi Debaltseves.
Eelmise aasta aprillist alates on ÜRO hinnangul hukkunud üle 6500 inimese. Viimaste päevade tulistamine viitab aga, et vahepeal vaibunud tulevahetus võtab uue hoo sisse.
"Venemaa juhitud üksused on suurendanud tulistamist, üleeile oli see arv 95. Mõistame, et Venemaa ei soovi täita Minski kokkulepet ega tõmmata oma vägesid tagasi. Olukord kohapeal on väga keeruline. Nad ründasid mitte ainult Ukraina sõjaväge, vaid ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) esindajaid," teatas Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk.
Jatsenjuk viitas OSCE neljale masinale, mis süüdati Donetskis pühapäeva hommikul. OSCE meeskond ei kavatse rünnakule vaatamata linnast lahkuda.
Euroopa Liit mõistis masinate süütamise hukka, samuti kutsus osalisi täitma veebruaris sõlmitud Minski rahulepet. Venemaa eitab osalust võitluses, kremlimeelsete võitlejate teatel rikkusid hoopis ukrainlased viimase ööpäeva jooksul lepet 40 korda.
"Kiiev peaks mõistma, et kui Minski protsess jääb seisma ja dokumendis pole teisi alternatiive, siis see tähendab sõda. Ja nagu seda täpselt mainiti, sõda mitte ainult Donbassis, vaid see tähendab suurt sõda," kõneles isehakanud Donetski rahvavabariigi esindaja Denis Pušilin.
Viimaste päevade raskemad tulevahetused on toimunud strateegiliselt tähtsa sadamalinna Mariupoli lähistel Starohnativkas, kus ukrainlased lõid rünnaku raskerelvade toel tagasi.
Ühtlasi teatati lääneriikidele ja OSCE-le, et valitsusvägedele on antud luba kasutada vajadusel raskerelvi, mida Minski rahulepe piiras.
Ukraina riikliku julgeolekunõukogu eesistuja Oleksandr Turtšõnov teatas, et luure andmeil kavatsevad Vene eriteenistused lähiajal korraldada Ida-Ukrainas ohvriterohkeid provokatsioone, milles saaks süüdistada Kiievit.
Toimetaja: Liis Velsker