Keskkonnaministeerium esitas valitsusele jahiseaduse muutmise eelnõu, mis annab jahimeestele rohkem võimalusi metssigade arvukuse vähendamiseks, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Uue jahieeskirja järgi lubatakse aasta ringi pidada ajujahti ning septembri algusest kuni märtsi lõpuni ka koerajahti metssigadele. Jahimeeste selts teatas, et on nõus riigile appi tulema.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ja Jahimeeste seltsi president Margus Puust kohtusid täna, et vaadata üle metssigade arvukuse vähendamise meetmete pakett. Kindla otsusena võeti vastu, et uuel hooajal tuleb jahimeestel küttida üle 29 000 metssea.

Eesti jahimehed tulevad riigile appi omast vabast tahtest ja ajast. Kui liha läheb raisku, ei teeni jahimees ka selle pealt tulu. Keskkonnaministri sõnul otsitakse siiski veel katkupisikust puhtale metssea lihale kasutust, et riik ei peaks jahimeestele peale maksma.

"Siin ongi hästi oluline, et oleksid võimalused toiduks kõlbulike loomade töötlemiseks, kiireks analüüsimiseks ja kui need võimalused tagatakse, kaasa arvatud näiteks külmutusressursid täienevad, siis ei ole vaja täiendavalt peale maksta. Kui aga see kõik kuidagi hakkab takerduma, siis kindlasti tekib ka see kulu pool. Nii et mõistlik oleks seda vältida," rääkis Marko Pomerants.

Minister lisas, et omaette teema on kulude poolelt ka loomakorjuste matmine. Tänaseks kehtib veterinaar- ja toiduameti ning Jahimeeste seltsi vahel leping, mis sätestab, et kui leitakse juba taudi surnud looma korjused, siis sellest teatakse ja neid maetakse ning matmist kompenseeritakse.

Looduslik tasakaal jääb kriitilises olukorras tagaplaanile

Palju on räägitud ka sellest, et metssigade massiivne tapmine võib looduslikku eluslooduse tasakaalu rikkuda. Praegu on aga olukord juba niivõrd kriitiline, et looduslik tasakaal jääb tagaplaanile. Küll aga kinnitas Jahimeeste seltsi president Margus Puust, et küttida tuleb siiski väga ettevaatlikult, et teisi metsaelanikke mitte häirida.

"Vaadake, see on ikkagi niivõrd raske taud või katk, et sellises olukorras me metssigade puhul vast peame selle natukene eemale lükkama ja kõigepealt üritama selle keerulise olukorra ära lahendada nii seakasvatajate kui ka metssigade endi jaoks. Kindlasti see ajab tasakaalu mingil määral välja, aga veelgi tähtsam on see, et me need meetmed, mida me ikkagi jahinduses kasutama hakkame, et need ei häiriks liialt palju meie teiste ulukite eluolu ja metssigade intensiivset jahti korraldame niimoodi, et me neile liiga ei tee," selgitas Puust.

Jahimeeste seltsi president täpsustas, et see puudutab ka jahtimise aegu. Näiteks kevadisel ajal ei tohiks metsaulukeid häirida, kui sünnivad põdravasikad. Samuti sünnivad suve algul metskitsed või hirvevasikad. "Nendele me peame andma ikkagi võimaluse ilusti suureks kasvada ja iseseisvat elu alustada," lisas Puust.

Kõne all olid täiendavate jahipidamisviiside, aastaringse metssigade ajujahi ning jahihooajal ka koerajahi lubamine. Lisaks võib ilmsete haigustunnustega looma surmata ka ilma jahiloata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Väga oluline teema oli täna kõik, mis puudutab jahieetikat ja ohutustehnikat, siin oli teemaks jahipidamine mootorsõidukitest, jahipidamine aias, jahipidamine valgustiga, siis osasid asju me toetame, osasid mitte," kommenteeris Puust "Aktuaalsele kaamerale".

"Me tegelikult ei saa ainult seakatku pärast minna n-ö tuumarünnakuga kogu Eesti eluslooduse peale, vaid peame mõtlema, kuidas me seda efektiivselt teeme, samas säilitades ikkagi jahinduse eetika ja tavad teiste ulukite suhtes ja neisse aupaklikult suhtuda jätkuvalt edasi," lisas Puust.

"Sinna juurde soovime me nüüd järgmist pingutust, et sellega kaasneks siis ka veterinaar- ja toiduameti poolt täiendav laboriressurss," märkis keskkonnaminister Marko Pomerants.

"See on ühelt poolt ja teisest küljest ka võimalikult kiiret selgust, kus on need lihatööstused, kus on siis võimalik ulukiliha töödelda, sest alati tuleb ju mängu raha, ja mida rohkem reaalselt jahimehed saavad oma lastud loomasid muuta toiduks või ütleme rahaks, siis seda väiksem on vajadus arutada, kui palju me peaksime iga kütitud sea pealt riigi poolt peale maksma," selgitas Pomerants.