"Olukorrast riigis": Eesti majandusmootor vajab üha rohkem tuunimist ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali ülekandepäeva ERR.ee's avas "Olukorras riigis" erisaade, mis leidis statistika aastaraamatule tuginedes, et Eesti majandusmootor vajab rahvastikuprobleemide tõttu üha enam tuunimist.

Saatejuht Ahto Lobjakas tõdes, et kui lugeda statistikakokkuvõtteid ning erinevaid graafikuid, siis tuleb talle silme ette tuunitud mootori võrdkuju.

"Meil on tegemist Eesti näol millegagi, millel järjest vähem on kütust ehk töövõimelisi inimesi," lausus ta ning märkis, et järgmise viie aasta jooksul kahaneb tööealiste arv 50 000 tuhande võrra, pensionäride arv kasvab samal ajal 24 000 võrra.

"Järelikult peame mootorit rohekm tuunima, et ta annaks välja sama või isegi rohkem majandustoodangut vähemate töötajatega rohkematele toetust saavatele inimestele," rõhutas Lobjakas.

Lobjaka hinnangul tuleb rasvase rasvase küsimärgi alla seada meile nii armas ja lähedane mõttekäik, et kõige olulisem asi meie jaoks on eestlaste arvukus.

Väljarände vähenemine annab Lobjakase arvates siiski lootust, aga vaadates majandust otsesemalt mõjutatavaid arve ja suhteid ning vastasseise, siis on olukord tema hinnangul suhteliselt kehv.

"Me mõtleme rohkem üldisematele numbritele või kvantiteedile, aga ridade vahelt tundub kaotsi minevat kvaliteet. Kui vaatame vaesusnäitajaid, siis statistika ütleb, et kokku 52% inimestest tuleb toime kas väga raskelt või raskelt oma eluga. Üle poole!" lausus ta.

Saatejuht Allar Tankler märkis, et tema jaoks on üks vastikumaid mõisteid rahvastiku taastootmiseks vajalik sündimuskordaja.

"See on üks kõige võikamaid asju, mida ma ikka ja jälle pean kuulma poliitikute suust väljumas. See mõte, et rahvastik on ka mingisugune tootmismasin, mis peab teatud hulga lapsi ilmale tooma. Et rahvastik püsiks suuruses, mis poliitikutele rõõmu teeks," ütles Tankler.

Aastaraamatu andmeil on see näitaja 1,54, mis jääb soovitud 2,2-le selgelt alla.

Lobjakas pakkus välja kolm mõtet, kuidas rahvastiku olukorda paremuse suunas kõigutada. Ta märkis, et muukeelsete vähemuste kaasahaaramine majandusse peab suurenema. Neisse ei tohi tema hinnangul suhtuda kui riigi subjektidesse, vaid kodanikesse.

Iibest lihtsam on Lobjakase arvates vähendada väljarännet, kuid see ei tähenda otseselt siit lahkunud 100 000 inimese tagasitoomist füüsiliselt, vaid leida innovaatilisi võimalusi neile, kes soovivad osaleda riigi ülesehitavas töös.

Kolmandana tõi Lobjakas välja negatiivse, mis toimub ühiskonna noorema otsaga: narkootikumide küüsis olemine.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: