Sotsioloog: paraku toimetavad poliitikud ikka omamoodi, sõltumata Paide aruteludest ({{commentsTotal}})

Paides toimuval kolmandal Arvamusfestivalil on 40 aruteluala enam kui 200 aruteluga. Festivali kohta on aga juba tehtud ka kriitikat.

Arvamusfestivali esimesel kõnekoosolekul sai igaüks rääkida, kas Eestis võib kõneleda kõigest ehk kas vaba mõtteavaldus ja mõttevahetus on üldse võimalik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegelik debatt Eesti ühiskonnas puudub. Meil on väga mustvalge ühiskond. Kui ma nüüd oma lühikese parlamendikogemusega võin öelda, siis kohas, kus tõeline debatt peaks toimuma ehk Eesti parlamendis, Eesti riigikogus, seda ei toimu. Seal aetakse asju ikkagi niimoodi, et sõidetakse teerulliga kõikidest arvamustest üle ja tehakse asju nagu kuskil tagatoas on otsustatud," rääkis riigikogu saadik, Vabaerakonna liige Artur Talvik.

"Põhiküsimus on selles, kuhu need mõtted, mis siin lendu lastakse, lõpuks jõuavad. Praegu on see tõesti nii, et häid mõtteid on inimestel palju, neid öeldakse välja, ilmselt neid ka mingil moel summeeritakse ja üldistatakse, aga paraku on meil nii, et poliitiline kultuur on selline, et poliitikud toimetavad ikka omamoodi, sõltumata sellest, mida siin Paide Vallimäel räägitakse," märkis ka sotsioloog Juhan Kivirähk.

Paidelase Janno Saksniidu hinnangul võib Arvamusfestivalist ka midagi edasi areneda. "Üks võimalus on siin ka auru välja lasta, aga ma arvan, et siin kuuleb nii üht kui teist huvitavat, mida kõrva taha panna," rääkis ta.

Paides elava Taimi Jürgensteini arvates on aga Arvamusfestival praegu koht, kus arutelusid õppida. "On väga tähtis, et tekiks harjumus arutleda ja neid asju teha," lisas ta.

Arvamusfestivali korraldusjuht Kristi Liiva usub, et inimesed saavad aruteludest mõtteid, mida korda saata.

"Mina usun, tuginedes kahe aasta kogemusele ja tänase päeva kogemusele, et inimesed räägivad sellest. Kui nad siin saavad uusi ideid, elamuse, kui nad siin kohtuvad sarnaselt või erinevalt mõtlevate inimestega, siis nad võivad saada sellest energiasüsti või mõtte, mida teha isikliku vastutuse võtmiseks, et midagi korda saata," rääkis Liiva.

Mitu olulist arutelu on ees veel laupäeval ja festivali lõpetab riigikogus esindatud erakondade juhtide debatt.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: