"Rahva teenrid": udune eesmärk toob riigivalitsemises uduse lahenduse ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali teise saatepäeva avanud "Rahva teenrid" tõdes lahkhelide kohta koalitsioonis, et udused eesmärgid toovad kaasa uduse lahenduse.

Sotsiaaldemokraatide üks juhtpoliitikutest Andres Anvelt tõi eile koalitsiooni kohta võrdluse, et see laps on sündinud tõsiste vigastustega ja tema ellujäämise tõenäosus on väike.

Majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul algavad raskused poliitikategemisel sellest, et olemasaolevat probleemi ei kirjeldata piisavalt hästi.

"Et mis täpselt viga on ja mida tahame saavutada. Nii on lahendusi neetult raske välja pakkuda. Udusele asjale tuleb udune lahendus. Udused lahendused ei tööta," märkis ta.

Näitena tõi ta sotsiaaldemokraatide soovi tõsta tulumaksuvaba miinimumi. "Ei üks ega teine - tulumaksuvaba miinimumi tõstmine või tulumaksumäära tõstmine - ei ole eesmärk. Eesmärk on muuta inimeste elu. Vot see jäi defineerimata, kelle elu, kui palju ja milleks muuta tahetakse. Kui see oleks ära sõnastatud ja sellel oleks aktsept, oleks hoopis teine arutelu."

Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et parlamentaarsel demokraatial ja koalitsioonivalitsustel ongi vaja kokku sobitada erinevate maailmavaatega parteid ning kõik peavad millestki loobuma.

Madise sõnul suutis tänane koalitsioon üsna hästi kokku leppida, mida tuleb teha: vähendada vaesust, toetada Eesti perekondi ja lapsi. "Aga läbi rääkimata ning erimeelsused tekkisid sellest, kust võtta selleks raha."

"Eesti põhiseaduse järgi on nõnda, et kui valitsus enam koos töötada ei saa, näiteks riigieelarve jääb vastu võtmata, võivad tulla ka erakorralised valimised. Aga alati on võimalik mõni koalitsioonipartner välja vahetada ja moodustada uusi koalitsioone," märkis Madise.

Saatejuht Lauri Hussar leidis, et sotsiaaldemokraadid jõudnuks tänases koalitsioonis oma eesmärgile lähemale, kui nad oleks tugevamini õla alla pannud IRL-i madalapalgaliste tulumaksutagastuse ideele. Praegusel juhul tagastatakse tulumaksu kord aastas, aga oleks võinud igakuiselt.

Heido Vitsur ütles, et IRL-i maksutagastus igakuiselt oleks aritmeetiliselt võrdväärne astmelise tulumaksuna, mis mõistena on Eestis kujunenud tabuks.

"See ongi tabu. Aga me ei saa aru ühest lihtsast asjast: olud muutuvad, me ise muutume, taustsüsteemid muutuvad. Kui me ei saa vabalt rääkida asjadest, siis aruteludest välja midagi ei tule. Kõik laulavad ühte hümni ja ei mõtle selle juures üldse mitte midagi," ütles Vitsur.

Toimetaja: Priit Luts



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: