Rauno Vinni: Eesti demokraatia areng tammub paigal ({{commentsTotal}})

Rauno Vinni on mõttekoja Praxis riigivalitsemise programmi juht.
Rauno Vinni on mõttekoja Praxis riigivalitsemise programmi juht. Autor/allikas: Praxis

Eesti taasiseseisvumisest aastal 1991 möödus eile 24 aastat. Harjumuspäraselt meenutati iseseisvuse taastamiseni viinud sündmuste kulgu. Eilsed artiklid, intervjuud ja ajastut kajastavad filmid tuletasid elavalt meelde, milline oli inimeste meelsus ja sotsiaalmajanduslik seisnud 90. alguses. Minevikku vaadates tekivad paratamatult toonaste ja tänaste olukordade võrdlused.

Arvatavasti on paljudel meist isiklikud mälestused putšiaegsetest päevadest: kus keegi viibis ja mida tegi. Meeles on ärevus ja iseseisvuse väljakuulutamise ootus. Inimeste mälus on ka aated, millest lähtudes pärast murrangulisi sündmusi uut ühiskonda ehitama hakati. Täna on osad meist saavutatuga rahul, osad mitte. Hinnangud on subjektiivsed ja see on loomulik. Aga kuidas eesti arenemist hinnata, kui isiklik kogemus kõrvale jätta ja püüda olevikku objektiivsemalt vaadata? Üks võimalus on end võrrelda saatusekaaslastega.

Maailmas eksisteerib rohkelt indekseid ja edetabeleid, mis neile eriomase metoodika alusel riike reastavad. Näiteks nende konkurentsivõime või riigivalitsemise või mõne muu valdkonna näitajate alusel. Üks neist on Ameerika mõttekoja Freedom House demokraatia taset mõõtev indeks. See indeks vaatleb 29 endise kommunismimaa arenemist seitsmes valdkonnas: riigi ja kohaliku tasandi valitsemine, valimised, kodanikuühiskond, meediasõltumatus, õigusraamistik ja korruptsioon.

Freedom House avaldas äsja aruande, mis kirjeldab eelmise aasta arenguid.

Värske aruanne on eilse taasiseseisvumise päeva kontekstis asjakohane, sest analüüsi keskmes on riigid, millega Eesti augustis 1991 oli sarnasel stardipositsioonil. Eesti on indeksis jõudnud nende maade rühma, mille demokraatiavundament on tugev. Riikide pingereas oleme teisel kohal, asudes napilt Sloveenia selja taga ja edestades lähinaabreid Lätit ja Leedut. Viimastel kohtadel on Valgevene, Türkmenistan ja Usbekistan.

Freedom House on postkommunistlike maade demokraatia arenemist jälginud juba aastaid. Meie siin Eestis oleme harjunud sellega, et üldiselt lähevad riigi asjad paremaks. Rahul ei ole eestlased sellega, et arengu tempo ei ole piisavalt kõrge ja parandamist on veel palju. Räägitakse ka poliitikaelu stagnatsioonist. Seisakut peegeldab ka Freedom House'i indeks, kus Eesti skoor on juba mitmeid aastaid samal tasemel. Eesti suhtelisteks nõrkusteks on riigi ja kohaliku tasandi valitsemise demokraatlikkus ning korruptsioon.

Eelmisel aastal oli meil ka mitmeid positiivse märgiga arenguid. Näiteks partei asutamiseks vajalike liikmete arvu vähendamine ning valimistel kandideerijate kautsjonisumma kahandamine, mis nn kartellipoliitikat murendas. Kuid Eesti üldine demokraatia tase on juba üsna hea ning mõnedest uutest arengutest ei piisanud reitingu kõrgemale tõstmiseks - muudatused peaksid veidi enam juurduma.

Tulles tagasi rahvusvahelise võrdluse juurde: Freedom House'i aastatepikkune demokraatia analüüsimine näitab, et paljudes riikides pole probleemiks seisak nagu meil, vaid aastatega süvenev vähikäik. Eelmisel aastal langes demokraatiareiting 29. siirderiigist lausa 12-l. Freedom House iseloomustab olukorda nii, et piirkonna demokraatia toetajad on kaitsepositsioonidel ja ründavaks pooleks on autoritaarsed režiimid. Hea näide on Venemaa aktiivne sekkumine Ukraina siseasjadesse. Ka teised Euraasia autokraadid hoiavad oma rahvaid teadmises, et liikumine demokraatia poole toob kaasa kaose, vägivalla ja vaesuse.

Demokraatia olukorra halvenemine ei ole ainult Euraasia riikide mure. Korruptsioonitaseme tõus, võimuliialdused ja populistlike või äärmuslike parteide esilekerkimine destabiliseerib ka kõrgema demokraatiatasemega maade ühiskondi. Ja see loob soodsa pinnase Kremli tegevusele. Need riskid on olemas ka Eestis. Mõelgem kas või sellesuvisele pagulasteemalisele kähmlusele ja sellest tõusnud ebakindlusele kuni rahva alusetu hirmutamise ja kõva käe ihaluseni välja. Aga see selleks.

Winston Churchill on öelnud, et seal, kus on sõnavabadus, öeldakse alati väga palju rumalusi välja. Tähtis on mõista, et ühiskond on pidevas muutumises ja demokraatia arendamine vajab pidevat hoolt. Kodanikud peavad olema nõudlikud enda, oma esindajate ja riigi institutsioonide vastu. Demokraatia kvaliteet ei ole ainult poliitikute mure. Demokraatia ei ole ka seisud - see on protsess. Ideaale tuleb au sees hoida ka pärast riiklikke pidupäevi.

Kuid küsimus ei ole ainult põhimõtetes. Demokraatia kvaliteet peaks tähtis olema ka pragmaatikutele, sest tugevam demokraatia toob kaasa kõrgema ühiskondliku heaolutaseme. Demokraatia ja majandusarengu seosed on põnevad, kuid nüansirikkad. Täna me ei jõua lahata küsimust, kas demokraatia soodustab majanduskasvu või on lood vastupidi; või siis kuidas suhtuda edukatesse autoritaarsetesse riikidesse.

Keskendun kokkuvõtte asemel eelviidatud Freedom House'i demokraatia aruande väärtustele. Seda indeksit kasutavad välisriikide ajakirjanikud, poliitikud, ametnikud ja teadlased Eesti kohta taustainfo saamiseks. Me ise võime oma riigi hea valitsemise üle õigustatult uhkust tunda. Aga kui sellele lisaks kas või mõni rahvusvahelise haardega ärimees investeerimisotsuste ettevalmistamisel saab Freedom House'i aruandest kindlust juurde, on meil ideaalidele truuks jäämisel ja reaalne majanduslik kasu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Greete Palmiste, Rain Kooli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: