ERR Liibanonis | Eesti kaitseväelaste missioonil on tähtis roll põgenikevoolu vähendamisel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kaitsevägi

Eestis on seni vähe räägitud sellest, kui tähtis on sel kevadel alanud eestlaste rahuvalvemissioon Liibanonis, sest pealtnäha on meie kaitseväelaste suurim vaenlane seal ligi 40-kraadine palavus. Tegelikult on sel missioonil oluline roll, et vähendada põgenike voolu Euroopasse, sealhulgas Eestisse.

Eesti kaitseväe operatsioon Liibanonis on ajalooline, sest esmakordselt 20-aastase missiooniajaloo jooksul ollakse rahu tagamas koos oma suurimate sõprade, koostööpartnerite ja hõimuvendade soomlastega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Juba 1978. aastal alanud ÜRO missioon UNIFIL on Liibanoni kokku toonud 10 tuhat rahuvalvajat 39 riigist. Eesti kaitseväe jalaväerühm, kokku 36 meest ja üks naine, kuuluvad Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisu, mis teenib Lõuna-Liibanonis Iisraeli piiril asuvas vastutusalas.

UNIFIL ei ole eestlastele võõras - seekord on Liibanonis tagasi kolm meest sellest Eesti kaitseväe üksusest, kes tagasid seal rahu 1996. ja 1997. aastal.

Eesti kontingendi ülem UNIFIL-is, kapten Mario Lementa selgitas, et kaitseväelased käivad patrullides, mehitavad vaatlusposte ja täidavad muid rahvusvahelisi ülesandeid ja ühekordseid ülesandeid, näiteks tulekahjude kustutamine.

"Ma võin kinnitada, et olukord siin ei ole kindlasti nii ohtlik kui Iraagis või Afganistanis ja sellepärast kodused või lähedased muretsema ei pea, et sõduritega siin midagi väga olulist võiks juhtuda," lisas ta.

Samas on kapten Lementa nõus kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terrasega, kelle hinnangul on viimased kümme aastat rahulikult kulgenud Liibanoni missioon mõnes mõttes isegi ohtlikum, kui eestastele mitme hukkunuga lõppenud Iraagi ja Afganistani missioonid, kuna Liibanonis elatakse justkui kohe-kohe tööle hakkava vulkaani otsas - eriti nüüd, kui Süüria sõda on Liibanoni uputanud põgenikega, riigis endas vailitseb juhtimiskriis, religioonide virrvarr, korruptsioon lokkab ja majandus on ummikus.

"Kogu see regioon on maailma püssirohutünn juba 2000 aastat. Ja Eesti on osa ÜRO-st, osa nendest riikidest, kes peavad ja tahavad tagada siin rahu. Meie väike panus vahest aitab ka näidata, et ka meie võtame maailma julgeolekut tõsiselt ja täidame oma liitlassuhet," rääkis Terras, kuid tõdes, et 1978. aastast toimuval missioonil ei paista veel lõppu olevat.

Peaminister Taavi Rõivas lisas veel mitu põhjust, miks Eesti peab ilmtingimata Liibanonis ÜRO missiooni jätkama. Esiteks, et näidata kogu maailmale, et me ainult ei oota abi, vaid oleme valmis ka ise panustama. Teiseks, et Eestist saaks 2020. aastal ÜRO julgeolekunõukogu ajutine liige. Kolmandaks on koostöö edendamine soomlastega.

"Siin me tegeleme nende probleemide põhjustega. Sellega, et Süürias on sõda, selllega, et Süürias on ainuüksi lapsi hädas rohkem kui Soomes elanikke. Ja ka siin riigis, Liibanonis on pagulasi rohkem, kui on inimesi Eestis kokku. Ja kui me aitame kaasa sellele, et siin piirkonnas rahu saavutada - mis ei saa kindlasti olema lihtne ülesanne, mis ei saa kindlasti juhtuma nädalate ega ka isegi kuudega -, siis see aitab olemuslikult kaasa ka sellele, et vähendab pagulaste survet Euroopa suunas," selgitas Rõivas neljandat põhjust.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: