Ministeeriumis lepiti pagulaste lõimumiseks kokku reeglites ja põhimõtetes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Pagulaste saabumise korral on Eestil õigus ja kohustus keelata näiteks nende kultuuriruumis lubatud ümberlõikamise ja sundabielude tavad, ütles Urmas Reinsalu tänasel pagulaspoliitika ümarlaual.

Justiitsministeeriumis toimunud kohtumisel lepiti kokku reeglid ja peamised põhimõtted, mille alusel siia saabuvad pagulased Eesti ühiskonda lõimuda võiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peateemaks ministrite ja ekspertide vahelise kohtumise lõpus oli kindlate reeglite kehtestamine pagulaste lõimumisele kaasaaitamiseks.

"Eestil on õigus oma reegleid kehtestada nagu me õigeks peame ühiskonnana. Teemade ring on väga lai, see puudutab haridusküsimusi, see puudutab seda, et meil ei tekiks teatud segregatsiooni, millest võib esile kerkida ekstremism ja äärmuslik sallimatus. See puudutab muu hulgas ka küsimust, mis on seotud äärmuslike tavadega, mille suhtes me ütleme Eestis, et see ei ole lubatud ja see peab olema karistatav. Nagu näiteks naiste ümberlõikamine või sundabielud," kommenteeris justiitsminister Urmas Reinsalu.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnas, et pagulaste lõimumisel on tähtis õppida naabritelt.

"Võtta õppust nendest ühiskondadest ja riikidest, kes elavad meie naabruses, kus need probleemid on tegelikult olemas ja siis kehtestada oma arusaamine ja oma reeglid. Eriti tähtsaks peeti just nimelt keeleõpet ja seda kultuurilist lõimumist kohe alguses nendele inimestele, kes siia tulevad," lausus Tsahkna.

Tsahkna lisas, et keeleõppe tõhustamiseks on vajalik, et pagulased mitte lihtsalt ei käiks keeletundides, vaid omandaks ka teatud taseme.

"Keeleõpe nii täiskasvanutele kui ka lastele on riigi kulul. Keeleõpe täiskasvanutele kahe aasta jooksul on siis riigi tasuda ja sellepärast on minu ettepanek selline, et see keeleõpe peab olema kohustuslik, need inimesed mitte lihtsalt ei osale keeleõppes, vaid peavad jõudma ka teatud tasemele," selgitas Tsahkna.

Ümarlauale oli kutsutud ka Eesti islamikoguduse mufti ja peaimaam Ildar Muhhamedšin, kes oli riigi ideede koha pealt toetaval seisukohal. Ometi tõi ta välja ühe tulevikuprobleemi mošee puudumise näol juhul, kui Eesti moslemikogukond pagulaste tõttu hüppeliselt kasvama peaks.

"Kui Eesti islami kogukond ei saa ehitada endale mošeed, siis võivad pärast ilmuda mingid teised palvemajad. Jumal hoidku selle eest! Teadmata, kes need on ostnud ja mida seal õpetatakse," põhjendas ta.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: