NATO küberkaitsekeskust asus juhtima Sven Sakkov ({{commentsTotal}})

Küberkaitsekeskuse uus juht Sven Sakkov ja eelmine juht Artur Suzik ühiselt puud istutamas.
Küberkaitsekeskuse uus juht Sven Sakkov ja eelmine juht Artur Suzik ühiselt puud istutamas. Autor/allikas: Siim Teder/Eesti Kaitsevägi

Kolonel Artur Suzik andis täna Sven Sakkovile üle Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskuse juhtimise.

„Küberkaitse on pidevat tähelepanu vajav valdkond, mis mõjutab igapäevaelu,“ lausus Sven Sakkov, küberkaitsekeskuse uus juht. „Tänapäevases maailmas on kõik teemad kübervaldkonnaga seotud ja selleks ei ole paremat meeskonda kui keskuses.“

“Keskuse kiire kasv viimastel aastatel näitab riikide prioriteete. NATO küberkaitsekoostöö keskuse asutas 7 riiki. Täna lehvib meie maja ees 15 rahvuslippu,” ütles keskuse lahkuv direktor kolonel Artur Suzik. “Kolme järgmise riigi peatne liitumine keskusega vaid kinnitab seda,” lausus Suzik, lisades, et sellega kasvab küberkaitsekeskus suurimaks NATO tippkeskuseks.

Sven Sakkov oli aastast 2008 kaitsepoliitika asekantsler kaitseministeeriumis, koordineerides poliitika planeerimise, rahvusvahelise koostöö ning Euroopa Liidu ja NATO tegevussuundi. Sakkov on töötanud Eesti saatkonnas Washingtonis kaitsenõunikuna ning juhtinud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonda. Ta on töötanud ka Eesti alalises esinduses NATO juures ning presidendi kantseleis.

Kolonel Artur Suzik teenis NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktorina alates aastast 2012. Varasemalt on ta muuhulgas juhtinud kaitseväe staabi- ja sidepataljoni ning kaitseväe peastaabi side- ja juhtimissüsteemide osakonda. Kolonel Suzik on teeninud staabiohvitserina ka Eesti alalises esinduses NATO juures.

Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus on NATO akrediteeritud mõttekoda ja koolituskeskus, mis tegeleb küberkaitsealaste uuringute, arendustöö, analüüside, koolituste ja harjutustega. Keskusega on liitunud 15 riiki.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: