Kahtlustus: Kiil on väidetavalt võtnud altkäemaksu miljonites, Kaljurand sadades tuhandetes eurodes
Riigiprokuratuur avaldas täna, et kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil võtnud väidetavalt altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning endine juht Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses. Riigiprokuröri Laura Feldmanise sõnul pole Kiil ega Kaljurand oma süüd tunnistanud.
Riigiprokuratuur avaldas, et kahtlustuse järgi Kaljurand ja Kiil nii võtsid kui ka andsid altkäemaksu. Samuti ütles riigiprokurör Laura Feldmanis, et Kiili ja Kaljuranda kahtlustatakse rahapesus.
"Arvestades seda, et isikutele on esitatud võimalik rahapesu kahtlus, siis see näitab, et nad on püüdnud varjata nende poolt altkäemaksuna saadud kuritegelikku tulu ja seotust sellega. See juba näitab, et kuritegude toimepanemise viis ja käitumine on konspiratiivne," selgitas riigiprokurör Feldmanis.
Rahapesu skeemi täpsemalt ei kirjeldatud, kuid väidetavalt toimus see läbi erinevate äriühingute ja isikute mitmete aastate jooksul. Kriminaalmenetluses käsitletavad süüteod on toime pandud alates 2009. aastast.
Praamihange moodustab olulise osa menetlusest
Üldiselt võib Feldamanise sõnul jagada kahtlustuse kahte ossa - suurem ja põhiline osa on seotud Poola ettevõttelt tehtud praamihankega ning Allan Kiili tegevusega.
"Kahtlustuse kohaselt on Tallinna Sadama poolt uute laevade hankimine seotud altkäemaksu kahtlustusega, kuid siin tooksin ma välja, et kahtlustus on seotud ainult aktsiaselts Tallinna Sadama praamide hankimisega, aga ei ole kuidagi seotud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud riigihankega," täpsustas riigiprokurör, kes lisas, et ministeerium pole reegleid rikkunud.
Teine osa on seotud Tallinna Sadama ning HTG-Investi ja Esteve vaheliste tehingutega, mille käigus said lisehüvesid nii Allan Kiil kui ka Ain Kaljurand.
Seejuures on Kiil saanud kuritegeliku päritoluga lisahüvesid miljonite eurode ulatuses ning Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses. Altkäemaksu episoodide hulka ja täpsemat ulatust ei saanud Feldmanis avalikustada.
Vajalik on rahvusvaheline koostöö
Riigiprokuratuur märkis, et tunnistajatena on tuleb üle kuulata palju inimesi ning vajalik on ka rahvusvaheline koostöö. Seetõttu võivad ka järgnevad menetlustoimingud võtta aega, kuid neid ei saanud Feldmanis detailsemalt kommenteerida. "Menetlus on väga algstaadiumis, meil käib võimalike tunnistajate ülekuulamine ja läbiotsimisel saadud materjalide läbitöötamine," selgitas riigiprokurör.
Kahtlustuse saanud inimeste nimed, mis praeguseks on ajakirjanduses avaldatud, on prokuratuuri teatel õiged. Pressikonverentsil viibinud kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp rõhutas, et meediale ei tilgutata teavet, vaid suheldakse ametlikult ka avatult sellises ulatuses, kui see praegu on võimalik.
Eile selgus, et kinni peeti Baltic Maritime Logistics Groupi omanik Tõnis Pohla ja samale firmale kuuluva Esteve Terminali juhatuse esimees Üllar Raad. Samuti kirjutas Päevaleht täna, et uurimisega on seotud HTG-Invest ja selle juhatuse esimees Eno Saar.
Kokku peeti kinni kaheksa inimest, kuid teiste nimesid ei avalikustatud. "Ei prokuratuur ega kaitsepolitseiamet pole praegusel hetkel välja käinud neid nimesid, kes on võimalikud altkäemaksuandjad," sõnas Feldmanis, kes lisas, et praegu saab ta ainult kinnitada informatsiooni, mis on tänase seisuga ajakirjanduses avaldatud.
Kas kahtlusaluseid võib lisanduda, ei saa samuti prokuratuuri kinnitusel veel öelda, kuid märgiti, et Tallinna Sadama töötajatest on kahtlustuse saanud vaid endised juhtuse liikmed.
Toimetaja: Oliver Kahu, Allan Rajavee