Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eestit väisanud Vene eksperdid Kohveri peatsesse vabanemisse ei usu

Foto: ERR

Avatud Eesti Fondi kutsel arutlesid Võsul ajaloolase David Vseviovi juhtimisel Venemaa kolumnist Maša Gessen ja politoloog Dmitri Oreškin Venemaa arengu stsenaariumide üle. Leiti, et Venemaa viimase aja välispoliitilised sammud ja kapseldumine võivad pikemas perspektiivis hukatuslikuks saada Venemaale endale. Samas ei usu nad, et kaitsepolitseinik Eston Kohver nii pea vabadusse pääseks.

Käsmu rahvamajas esinesid kolmekümnele huvilisele Vene dissidendist kirjanik ja ajakirjanik Maša Gessen ning politoloog Dmitri Oreškin. Mõlemad ütlesid "Aktuaalsele kaamerale", et Venemaa on käitunud mitmel korral nii, et tagasipöördumine eelmise olukorra juurde on keeruline. Näited on Gruusia sõda, ajakirjanduse monopoliseerimine ja Ukraina sõda. Lääneriigid on need maailmakorda muutvad sammud alla neelanud.

"Sellised pöördumatuse lävepakud on ületatud juba nii kaua aega tagasi, et sellest on veider rääkidagi. Mis puudutab suhteid Euroopa Liiduga, mis on tähtis teema, siis millal ületati siin pöördumatuse lävepakk? Siis, kui Gruusiast tükk ära hammustati. Euroopa Liidule millegipärast ei tundu nii," selgitas Gessen.

Ta märkis, et Venemaa keeldus mõned aastad tagasi demonstratiivselt täitmast Euroopa Inimõiguste Kohtu ettekirjutusi

"Sellegipoolest Lääs teeb endiselt nägu, nagu oleks tegu partneriga, kellega on võimalik ja vajalik normaalselt suhelda ning asja ajada," lisas Gessen.

Kumbki külaline ei usu Eesti kaitsepolitseinik Eston Kohveri väljavahetamisse või amnesteerimisse lähiajal. Kohver ning ukrainlased Nadia Savtšenko ja Oleg Sentsov on praegu trumbid president Vladimir Putini kaardipakis.

"Hea küll. Kui teil on neid tarvis, teeme tehingu. Kuid vastutasuks on poliitilised järeleandmised, mitte isikute vahetus," selgitas Dmitri Oreškin Putini mõtteviisi.

Politoloog lisas, et Venemaal ei vahetata feldmarssaleid reameeste vastu, nagu ütles kunagi Stalin.

Oreškin näeb Venemaa süvenevas kapseldumises ning enda ümbritsemises kujuteldavate vaenlastega ohtu mitte niivõrd teistele riikidele, kuivõrd pikema aja lõikes Venemaale endale.

"Pärast seda hetke ei saa Venemaa tavaliseks demokraatlikuks Euroopa riigiks. Kunagi tulevikus ühineb mingi osa Venemaast Euroopaga, näiteks Moskva ja Peterburi. Teise poole osaks saab Aasia despotism nagu näiteks Tšetšeenias. Ma arvan, et tekib riigi territoriaalse lagunemise oht," arvas Oreškin.

Sellega seoses ennustab Oreškin, et võimud asuvad veelgi ägedamalt võitlema siseopositsiooniga ning omade seast reetureid otsima.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: