Türil kuulutati välja koolirahu
Haridus- ja teadusministeerium, Lastekaitse liit, Türi vallavalitsus ja mitmed teised kooliga seotud osapooled allkirjastasid Türi lauluväljakul koolirahu aasta lepingu, mille teema on "Üheskasvamine".
Koolirahu leping kohustab üksteist märkama, kuulama ja tunnustama, olema sallivad, hoidma kokku ning aitama üksteist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samuti lubatakse hoiduda vägivallast ja meelemürkidest, armastada õppimist ja õpetamist. Uuringud näitavad, et koolirahu lepingu sõlmimise 15 aasta jooksul on koolikiusamine Eestis vähenenud.
"Minu jaoks tähendab koolirahu seda, et kõigil on hea koolis olla ja ei toimu mingisugust kiusamist," ütles Türi põhikooli 9. klassi õpilane Kaido Kivi.
"Kas kiusamist tuleb ette?" küsis ajakirjanik.
"Kindlasti on selliseid juhuseid, et kedagi kiusatakse ja noritakse. Aga koolirahu peaks siis tagama, et sellist asja ei toimu," vastas Kaido.
"Võib-olla on tulnud juurde mingeid teistmoodi probleeme, aga igal juhul on kiusamisega tõhusalt võideldud. Ja olukord on parenemas. Aga taas rõhutan: väga palju sõltub kodust ja mida õnnelikumad on lapsevanemad, mida õnnelikum on meie ühiskond tervikuna, seda vähem on põhjust oma agressiivsust välja elada, sest need on ju tegelikult lihtsalt pinged, seda kenam ja õnnelikum oleks ka koolielu," rääkis Lastekaitse liidu president Loone Ots.
Koolirahuga luuakse õpilastele turvaline ja sõbralik koolikeskkond ning selle aasta programmi teema on "Üheskasvamine", mis rõhutab kogukonna rolli õppetegevuses, vahendasid ERR-i teleuudised.
Esimest korda alustab kooliteed täna ligi 15 000 last, üle Eesti asub koolipinki aga kokku üle 142 000 õpilase, mida on rohkem kui eelmisel aastal.
Haridusministeeriumi hinnangul on õpilaste arv küll praeguseks stabiliseerunud, kuid pöördub kolme aasta pärast taas langusele. Kasvamas on aga kutsekoolides õppivate täiskasvanute arv.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi näeb võimalusi kutsekoolide ja üldhariduskoolide programmide koostööks. "See võiks olla selle aasta märksõna, et neid ressursse tuleb kombineerida, et kutsekoolid pakuksid oma ressursse eelkõige valikainetele, gümnaasiumitele, ja gümnaasiumid aitaksid jällegi toetada kutsehariduse üldhariduslikku taset," selgitas Ligi.
Toimetaja: Merili Nael, Liis Velsker