Tupikusse sattunud piimatootjad hävitavad lüpsikarja ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Piimatootjad on alustanud lüpsikarja hävitamist. Aasta eest kehtima hakanud Venemaa embargo, madal piimahind ning kvootide kadumine on lükanud piimatootjad tupikusse.

Veel kevadel osteti Võrumaal tegutsevasse OÜ Kuustemäe farmi 200-pealisele piimakarjale lisa, kuid nüüd, mil ettevõte teenib juba mõnda aega kuus 10 000-15 000 eurot kahjumit ning piima müüakse alla omahinna, otsustati karjast ligemale 100 looma viia tapamajja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

OÜ Kuustemäe loomakasvatusjuht Karin Sepp märkis, et ettevõte edasi investeerida ei saa. "Uue lauda mõtted oleme unustanud, rohkem kahjumit me lihtsalt välja ei kannata ja see on ainuke võimalus enne pankrotti."

OÜ Kuustemäe tappamajja viidud 100 lehma on aga alles jäämäe tipp. Praegu söövad 50 Kellamäe talu lehma aasal õndsalt heina, naudivad päikesepaistet, kuid juba septembri keskpaigas ootab ka neid tapamaja. Kellamäe talu peremees ja E-Piima nõukogu liige Jaak Kõiv rõhutas, et ta teab nimepidi iga oma looma. "Me teame tema esivanemaid, me teame tema vasikaid. Siin taludes küll uisapäisa ei toimita. See on ikka väga raske löök taludele ja ka minule."

Veel aasta algul oli statistikaameti andmeil Eestis 95 100 piimalehma, kellest tänaseks on juba pea 4000 likvideeritud. Erinevatel hinnangutel võib likvideeritud loomade arv aasta lõpuks tõusta aga kuni 10 000ni.

"Praegu ei ole tegemist enam kriisiga, vaid see on täielik kollaps ja see kollaps annab alles tunda aastate tagant, kaovad töökohad, kaovad talud, müüakse metsad maha võlgade katteks. See on terve suur ahel," rõhutas Kõiv.

Ta selgitas, et erinevalt sigadest on uue tõupiimakarja loomine pikk ja aastatepikkune töö. "Sigade käive on kiire, emis toob ilmale 10-14 põrsast, aga lehmal on ju niimoodi, et aastas toob ainult ühe vasika ja et sellest lehm saaks, läheb kaks aastat aega või isegi rohkem. Siin on käive hästi aeglane."

Siiski pole aga lootuskiir päris kustunud ning nii on näiteks Kuustemäe farm jätnud 87 lüpsilehma alles juhuks, kui asjad peaks ikkagi paranema. Samuti talitab Kellamäe talu, jättes esialgu alles noorkarja lootes, et nüüd astub riik päris kindlaid ja konkreetseid samme olukorra päästmiseks.

Jaak Kõiv leiab, et ainuke asi, mis võib-olla tekkinud olukorrast päästaks, oleks riigikogu ja valitsuse vastutulek talumeestele ja top-up`i kehtestamine tuleva aasta eelarves. "Siis võib-olla mõnigi kari jääks alles," arvas ettevõtja.

Toimetaja: Sven Randlaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: