Palling: Eesti ei saa lubada mainet, et inimesed pole siia oodatud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kalle Palling
Kalle Palling Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ühiskonna vastuvõtlikkus põgenike küsimuses on märgilise tähtsusega, sest vastasel juhul võime jõuda olukorrani, kus keegi ei taha enam Eestisse tulla, leiab EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Pallingu kutsel kogunesid täna riigikogus mitmed organisatsioonid, et pagulastemaatika küsimuses mõtteid vahetada ja taustinfot koguda.

Euroopa Liidu asjade komisjon tegeleb valitsusele kõikvõimalikes läbirääkimistes mandaadi andmisega ning pagulasteemat tuleb lähitulevikus ilmselt veel süvitsi arutada.

Pallingu sõnul on põhiline mõista, et rahvusvahelise kokkuleppe järgi teistest rahvustest inimeste Eestisse vastuvõtmine on ainult üks osa sisserändest.

Igal aastal tuleb Eestisse ligi 7000 inimest. Neist pooled EL-ist ja pooled kolmandatest riikidest. "Seal on kõikvõimalike nahavärvide ja usutunnistustega inimesi. See ei ole ühiskonnas leidnud kajastust, sest see on normaalne nähtus," tõmbas Palling paralleeli.

"Valesti ongi läinud see, et suure rändekriisi lahendamise tõttu Eestisse elama asuvatest inimestest räägime kuidagi teistmoodi. Nad ei ole tegelikult kuidagi teistsugused inimesed," rõhutas ta.

Ainuke asi, mis neid Pallingu sõnul muust sisserändest eristab, on see, et need inimesed reaalselt põgenevad sõja eest, on sunnitud maha jätma oma kodu, riskinud oma eluga ja võib-olla kaotanud mõne oma lähedase oma retkel.

"Ühiskonna vastuvõtlikkus selles küsimuses on kõige olulisem näitaja. Kui öeldakse, et põgenikud ei ole siia mitte kuidagi oodatud, siis minu veendumus on küll, et see suhtumine ei jää ainult nende inimeste tasemele," ütles ta.

Võõraviha lõpeb sel juhul Pallingu hinnangul sellega, et mitte keegi ei taha enam Eestisse tulla. "See on küsimus, millega peame ühiskonnas rohkem tegelema. Teistsugused inimesed meie kõrval pole mitte midagi erilist."

Numbritest inimesteni

Ümarlaual viibinud MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson leidis, et valitsuse kommunikatsioon on pagulasteemal suuresti läbi kukkunud, sest keskendutud on ainult numbritele ja vastandatud end EL-ile.

"Üles on võetud täiesti pseudoteemasid, nagu burkad. On tellitud uuringud, mis käsitlevad rännet ainult julgeolekuvõtmes," tõi ta näiteid.

Põgenikest tuleks Jansoni arvates rääkida inimlikus võtmes, sest statistikat on lihtsam jätta tähelepanuta.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtus täna MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse, Eesti Inimõiguste Keskuse, MTÜ Mondo, ASi Hoolekandeteenused, Vao varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse, MTÜ Sõbralik Eesti ja Eesti Rahvusringhäälingu esindajatega.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: