Lühidalt kokku võttes saab kahe poole seisukohad Vikerraadios peetud väitluse põhjal kokku võtta järgmiselt. Telliskivi selts, ei mõista, miks Pro Kapital ei kirjuta Kalaranna arendusprojekti ja detailplaneeringusse selgelt, kui suur on säilitatav liivarand. See välistaks planeeringu kahetimõistmise ja näilise linnakodanike arvamuse eiramise.

Pro Kapitali arvates piiraks rannajoone konkreetne määramine aga arhitektide loominguvabadust ning ranna võimalikku suurendamist. Seletuskirja sõnastuse osas polegi võimalik kõiki rahuldava variandini jõuda, sest see eeldaks väga põhimõtteliste mõistete üle väitlemist.

"Remmelkoor lubas ka Kukus, et liivarand ei kao - see ja rannapromenaad on teie suulistes lubadustes olemas. Aga me ei näe neid sellisel kujul ka dokumentides. Olulisemaid nüansse on see, et rannapromenaad ja liivarand ei saa olla samas kohas. Praeguse dokumentatisooni põhjal tuleb promenaad liivaranna asemele," võttis seltsile meelehärmi tekitanud asjaolu kokku arhitekt ja seltsi juhatuse liige Toomas Paaveri.

Tema sõnul ei ole mõeldav, et Pro Kapital saab täita enda antud lubadust ja ranna-ala ehitistest vaba hoida, sest planeeritav rannapromenaad peab ilmastikuoludele vastu pidamiseks tingimata maapinnast kõrgem olema. See aga eeldaks ehitamist ning ranna-ala muutmist, mida praeguses detailplaneeringus näha ei ole. "Teeme need joonised korda, siis saab selts muudest mõtetest isegi loobuda," resümeeris Paaveri.

Pro Kapital kinnitas taaskord, et rannakindlustusest jääb hoonestuse piirini vähemalt 25meetrine avalikuks kasutuseks mõeldud maa-ala. Arendaja esindaja Allan Remmelkoor selgitas, et linna ja Pro Kapitali vaheline servituudi leping keelab ka omanikel igasuguste piki ranna-ala liikumist takistavate ehitiste rajamist. "Arhitektuurikonkurss on see institutsioon, mis otsustab lõpliku hoonestuse ja rannapromenaadi kuju," lausus Remmelkoor.

Tema sõnul on kahe poole tüliõunaks ranna-ala kujundamist kirjeldavad sõnad, mis seltsi hinnangul on liiga üldsõnalised, kuid Pro Kapitali meelest annab arhitektidele võimalikult mitmekülgsed võimalused. "Ühte loetelu lugedes võib kuni Päikese kustumiseni vaielda, mida see tähendab," sõnas Remmelkoor ning lisas, et Pro Kapitali huvides on ka ranna-ala suurendamine mere täitmise arvelt. Kui märkida maha praegune ranna-ala ning keelata selle muutmine, võtab see ranna-ala suurendamise võimaluse.

"Kui ütlen, et planeering ei võimalda panna liivaranna ja majade vahele promenaadi, jäävad arhitektid lolli olukorda ja teete arhitektid vastutavaks liivaranna kadumise eest," väitis Paaver.

Paaveri sõnul suhtub selts skeptiliselt arendaja heausklikku suhtumisse tulevastesse Kalaranna elanikesse ning ka sellesse, et arhitektid praeguse kirjelduse järgi suuremat osa ranna-alast ära ei kata ning vaid väiksele osale liivariba jäta. Selts leiab, et kuna Kalaranna kruntide joon ulatub kaugemale kui hoonestusjoon, annab see taaskord sealsetele omanikele suurendada täisehitatavat maa-ala liivaranna arvelt.

Remmelkoore selgitusel on taoline olukord plaanis seetõttu, et suure tõenäosusega asuvad maja esimesele korrusele tööle kohvikud, baarid ja restoranid ning suviti ka ehk pop-up kohvikud. Kohvikute terrassid oleks aga endiselt avalikult kasutatav ala, mis lepingus linnaga on tagatud. "Linnas on tavaks, et minimaalselt kümme protsenti ehitusmahust peab olema ärifunktsiooniga. See peab olema ette nähtud merega piirnevatel külgedel, esimestel korrustel," täpsustas Remmelkoor.

Ta lisas, et arhitektuurikonkursi korraldamine enne kui detailplaneering pole vastu võetud, ei vasta heale tavale ning muudaks tulevikus planeeringu kehtestamise väga keeruliseks, sest just detailplaneering määrab arhitekti jaoks, kuhu ja mida ehitada. Pro Kapitali sõnul on nii ehituskeelu vööndid kui ka hoonestuspiirid plaanil selgelt siiski kirjas ning kui seltsile pakuti varianti, et planeeringus taandatakse hoonestust nii palju, et jääks kaldakindlustusest 25 meetrit vaba ala, ei sobinud see seltsile ning kompromiss jäi saavutamata.

Selts jäi taaskord endale kindlaks: seni, kuni ei ole lepingus ja detailplaneeringus selgelt määratud, kui suur on liivaranna osa, mis arendajal on kohustuslik säilitada ja parandada, ei saa nemad kompromissile minna. "Kuna detailplaneeringut tuleb lugeda nagu dokumenti, siis võib mõista, et see, mis pole seal rangelt keelatud, on lubatud," sõnas Paaver, kelle hinnangul tuleb ka krundipiire vaadata kui potentsiaalseid rajatispiire. 

Planeeringuala ümbritseva tara lubab Pro Kapital eemaldada nii pea, kui protsessid jätkuda saavad. "Tahame kohe, kui saame planeeringuga edasi minna, muuta territooriumi avalikuks alaks, et saaks ellu viia ka arhitektuurikonkurssi," lausus Remmelkoor.

Detailplaneeringu avalik arutelu peaks toimuma esialgsete plaanide kohaselt 6. oktoobril Kultuurikatlas.